Mis oli põhjus et ma kandideerimist kaalusin:
Eesti vajab omakasupüüdlike nõunike, ametnike ja tagatubades tehtud otsuste vastu võitlemist. Me oleme ausat, läbipaistvat ja riigimehelikku valitsemist väärt. Kõige enam ajas mind tegutsema otsustajate ülbus, omakasu ning valelikkus. Me oleme väikerahvas, me peame hoidma kokku. Kõrgeim võimu kandja on rahvas, seda tuleks ka näidata nendel valimistel partokraatidele!
Miks kandideerisin üksikkandidaadina:
Täna on olukord kujunend selliseks, et meie kõigi tuleviku eest otsustavad erakondade "tagatoad". Rahvaga räägitakse loosungite ja suurte nägudest tehtud piltide, mitte oma tuleviku nägemuste tutvustamise ja sellel teemal peetud omavaheliste debattidega. Valijat peetakse lühikese mäluga manipuleeritavaks massiks. Erakondade omavahelise kemplemise, kes on see õigem, varju jääb lihtne inimene ja tema ootused riigilt. Eesti vajab südamega riigi ja rahva eest seisjaid, mitte enda kasupeal olevaid eluvõõraid poliitikuid. Üksikkandidaadina kandideerides ei pea ma alluma partei soovile ja survele ning saan olla vaba oma mõtteid ja seisukohti avaldada ja teostada.
Siin on minu seisukohad ja mida ma oluliseks pean Eesti elu puudutavates valdkondades. Antud seisukohad olid ka minu programm Riigikogu valimistel 2011, kus ma kandideerisin üksikkandidaadina Jõgeva- ja Tartumaal.
Riigikaitse
Eesti peab jätkama praegust riigikaitse suunda. Säilitama peab ajateenistuse praegusel moel ja suurusjärgus. Suurenema peaks riigipoolne valmisolek ajateenijate vastuvõtmiseks. Väljaõppe kohti peaks rohkem hajutama ja taaslooma väiksemaid kompanii-suuruseid õppekeskusi valitud erialadele üle Eesti. Ajateenistus tuleks taastada päästeameti ja piirivalve baasil, et selle kaudu oleks tagatud suurem järelkasv ja antud valdkondadesse töötajate leidmine. Kaitseliidu ja kaitseliidu eriorganisatsioonide tegevust tuleb edasi arendada ja nende organisatsioonide rahastamise võimalusi suurendada. Uus Kaitseliidu seadus tuleb korralikult ette valmistada ning seda ei tohi kiirustades ilma rakendussäteteta vastu võtta. Vabatahtlik riigikaitse peab olema au sees ja selleks tuleb eraldada ka täiendavaid vahendeid investeeringuteks ja varustuseks. Antud valdkonna eest peaks vastutama oma eriala spetsialistid mitte poliitikud või minister. Säilitatud peab olema riigikaitsele vajalik 2% SKT-st.
Regionaalpoliitika ja maaelu
Taastama peab järk-järgult aastaks 2013 omavalitsustele 2009. aastal ära võetud tulumaksu osa. Linnastumise peatamiseks tuleb omavalitsused muuta tugevateks. Seda saab teha läbi haldusreformi ja valitsemise läbipaistvuse korraldamise. Haldusreformi ainus mõte ei saagi olla ainult valitsemiskulude kokkuhoid vaid ka kohalike omavalitsuste ametnike kompetentsi tõus. Seda tänu suurematele eelarvelistele vahenditele. Reformiga on tagatud valdade ja linnade suurem omafinantseerimis ja investeeringute tegemise võime. See loob ka maal elanikkonnale suuremad võimalused eluks vajalikke teenuseid kohapeal kvaliteetselt kätte saada. Kohalikul tasandil tuleb kaotada ära kõik ametnikele ja volikogulastele võimaldatavad umbmäärased toetused, eraldised, hüved ning preemiad. Selle tegemise õigus tuleks omavalitsuse pädevusest välja võtta. Avaliku teenistuse seaduses kaotada ära manipuleeritavad palkate ja hüvede maksmise võimalused. Maavalitsus ja omavalitsuste liit tuleks viia üheks ja samaks organisatsiooniks, ehk kaotada ära dubleeriv ning avalikku raha raiskav süsteem.
Ühiskond ja avalikkus
Tagatud peab olema arvamuste vabadus ja sõnavabadus. Seda ei tohi piirata meedia kirjutamise piiramise või meedia suukorvistamisega läbi allikakaitse seaduse. Kõigil peab olema võimalus oma arvamust avaldada või tema käes olevat infot jagada nii, et tema isik pole avalikkusele teada. Ühiskonnas tuleb hakata paika panema eestluse säilimise kava ja programm. Selleks tuleks unustada poliitikutel populistlikud loosungid ja üleolev käitumine rahvaga suhtlemisel. Üheskoos tuleb seista Eesti tuleviku eest. Vihkamine ja kadedus meie olukorda paremaks ei tee ja eestlaste tulevikku paremaks ei muuda. Ühiskonnas tuleb taastada tööandja- töötaja-, õpetaja-õpilase- ja eestlase-muulase vaheline lugupidamine ning inimlikkus. Eesti ainsaks riigikeeleks on ja peab jääma Eesti keel.
Maksu ja aktsiisipoliitika
Säilima peab ühe-astmeline tulumaks, mille ainus aste on tulumaksuvaba miinimum, mida tuleb tõsta 300 EUR-ini kuus. Sõltuvusse tuleks see panna suuremalt osalt laste arvust peres, kus iga lapse pealt maksuvaba miinimum kasvab. Kehtiv tulumaksu kord soosib ettevõtlikkust ja ei karista edukaid. Samuti soosib ta vähese sissetulekuga inimesi, kuna tulumaksuvaba miinimum kaitseb neid. Tulumaksu alandamine tuleks peatada ning kaaluda selle tõstmist tagasi endisele 26%-le, et tagada riigile vajalikuks toimimiseks vahendid (päästeamet, haridus, turvalisus).
Kütuseaktsiisi tõstmine peatada ja mingiks ajaks külmutada. Kokkuvõttes teeb see rohkem kahju kui kasu. Ettevõtluses kulud suurenevad ja tulu väheneb. Ettevõtete kulude suurenemine ei aita tõsta palku, luua uusi töökohti ega anna konkurentsieelist meie naabrite ees. Lisaks tõstab kallinev kütus ka teiste kaupade hindu ja soodustab elukalliduse kasvu. Väheneb ka eestlase ostujõud. Üle keskmise CO2 kuluga autodele tuleb rakendada saastetasul põhinev maks. See suunaks elanikkonda väiksema kütusekulu ja vähema võimsusega autosid eelistama, millega oleks saavutatud ka väiksem keskkonna saastatus. Ühistranspordile tuleks rakendada 0% käibemaksu, mis vähendaks Eesti autostumist ja ummikuid suurlinnades ning tagaks keskkonna suurema kaitstuse. Kaaluda ja uurida võimalusi rakendamaks Eestis toodetud toidukaubale 10% käibemaks. See annaks kodumaisele kaubale imporditud kaubaga konkureerides paremad võimalused ja soodustaks eestlast eelistama eestimaist.
Valimised, valitsemine ja erakonnad
Muuta tuleb Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimisete korda. Valimiskünnis tuleks viia praeguselt 5%-lt 3%-le. Erakondade nimekirjad tuleb viia avatud nimekirjade põhimõttele. Kellel rohkem hääli, see ostutub ka valituks. Üksikkandidaatide võimalusi valituks osutuda tuleb suurendada ning erakondade kompensatsiooni mandaatide saamist vähendada. See looks õiglasema olukorra, kus rohkemate häältega kandidaadid ei jääks väiksemate häältega kandidaatidele alla ning valituks osutuksid mõnesaja valija hääle saanud parteinimekirjades kandideerijad. Erakonna moodustamise minimaalne nõutav liikmete arv tuleks langetada praeguselt 1000 liikmelt 100-le liikmele. Kodaniku algatust tuleb soosida. Erakondade rahastamist riigieelarvest tuleks vähendada summaliselt 10 korda. Taastada tuleks juriidiliste isikute annetused erakondadele. Valimiskampaaniatele tuleb panna summalised piirangud. Aruanded tuleb säilitada avalikud. See looks läbipaistvuse erakondade rahastamises. Kohalikud ja Riigikogu valimised tuleks viia intervalli, kus need toimuks vaheldumisi kahe aasta tagant. Vältida tuleks valimiste viimist ühele aastale. Presidenti peaks saama rahvas otse valida. Ära tuleb kaotada Riigikogu liikmete kuluhüvitised. Kandideerijad tuleb rohkem siduda piirkonnaga. Kandidaat ei saa piirkonda vahetada niikaua, kui ta antud piirkonnas valituks osutub. See paneks valituks osutunud kandidaadi vastutust kandma enda piirkonna eest ja igal järgmisel valimisel saaks talle valijad anda hinnangu tema tööle.
Haridus
Riik peab tagama igale alla 16-aastasele noorele läbi omavalitsuste vähemalt ühe huvihariduse või spordiala treeningute rahastamise. Maapiirkondades olevad alg- ja põhikoolide säilimine peavad olema riigi prioriteedid. Kutsehariduse kvaliteeti tuleb tõsta, investeerides kutseõppeasutuste hoonetesse ja vahenditesse. Suurendada valikuvõimalusi peale 9. klassi lõpetamist kutsekoolidesse minekut, et vajalikke eriala spetsialiste saada. Selleks tuleb luua kutsekoolides juurde just keskeribaasil pakutavaid õppekohti. Tänase tööpuuduse üks olulisemaid põhjuseid on just kutseõppe nõrk tase ja populaarsus. Seda on kinnitanud ka viimased avaldatud töötute andmed. Kõige suurem töötus on täna noorte ja kõrgharidusega inimeste seas kuna neil pole vabadele töökohtadele vastavat kvalifikatsiooni. Täna toodavad keskkoolid töötuid juurde, sest keskkooli astme lõppedes mitte ülikooli minejad ja sinna mitte sisse saajad on kohesed töötud, ilma ühegi erialase teadmiseta. Kõrgkoolide süsteem riigipoolse osana muutusi ei vaja. Riiklik tellimus ehk riigieelarvelised kohad peaksid vähenema, et noortel oleks huvi omandada haridust rakenduslikes kutsekoolides. Kutsekoolides pakutava erialade valiku ja vajadused tuleb välja selgitada dialoogis ning koostöös ettevõtjatega. Tööturule mitte vajatavaid spetsialiste pole mõtet koolitada. Noorte väärtushinnangutes tuleb taastada teadmine, et edukas saab olla ükskõik millisel valitud erialal sellele pühendudes ja seda hingega tehes, mitte kõlava ametikoha nime või kõrgkoolist saadud erialase paberiga. Ühiskonna tasakaalu hoidmiseks on meil vaja keevitajatest kokkade ja pankuriteni. Eestlase töötahe ja kõikide meie rahvale vajalike töökohtadel töötavate kaasmaalaste sallivus ning toetamine tulebki teha meie riigi edu pandiks.
Perepoliitika
Säilitada tuleb vanemapalk praegusel kujul. Riik peab abistama üksikvanemaid, et kannatajateks ei oleks lapsed. Selleks tuleks riigil maksta ise kokku lepitud keskmine alimentide osa last kasvatavale lapsevanemale ning see riigi poolt sisse nõuda maksmisest kõrvale hoidvalt teiselt lapsevanemalt. Eestlaste väljarände peatamiseks on meil vaja inimlikumat ja hoolivamat riiki ning ühiskonda. Seda saavad soodustada avalikus teenistuses töötavad ametnikud, suheldes rahvaga. Lastega pered ja lapsed peavad saama ühiskonnas rohkem tähelepanu ning tunnustust.
Turvalisus
Karmistada tuleks raskete ja tahtlike kuritegude sooritajate karistusi. Seda selliselt, et tagatud oleks rahva õiglustunne. Päästeametis töötamine peab olema au sees ning päästeameti töötajate palk ka töö vääriline. Nii oluline valdkond, nagu päästeamet ei tohi olla riigis teisejärguline. Kaitseliidus võiks hakata läbi viima vabatahtlikele üksustele koolitusi tihedamalt ja põhjalikumalt abipolitseiniku ja päästjate erialaste teadmiste õppeks, et vajadusel selle organisatsiooni toel turvalisust tagada. Samas ei tohi kaduda ära Kaitseliidu roll riigikaitses.
Täiendavalt loe kindlasti minu arvamuskirjutisi siit blogist, kus on palju seisukohti ka lahti kirjutatud.