Sügisele vastu minnes

Hea vallarahvas. Kui kevad kippus isegi veel juunikuus mitte alla andma ning ilmad olid päris külmad, siis ülejäänud kaks kuud on uskumatult soojad suvepäevad olnud. Kindlasti on saanud kõik sellel aastal päikeseliste ilmade tõttu korralikult puhata ja valmis taas sügisele energiliselt ja positiivselt vastu minema. Tahaks seda väga loota.

Vallas aga tegemisi jätkus nii külma kevadesse kui ka juuliks, augustiks. Volikogu juulikuus istungit ei pidanud, kuid tegime ühise koosistumise Vapramäe forellis. Ajasime niisama juttu, nautisime kena looduskohta ja saime loodetavasti paremini omavahel tuttavaks. Kogu kulu läks volinike enda taskust. Tänan veelkord meie volinikke, kes kohale tulid.

Valla tegemisest aga väikese ülevaatena tasub ehk esmalt mainimist värske õuesõppemaja-laululava valmimine Annikoru männikus, juunikuus. Kogu uus maja läks maksma 45 000 eurot, millest 20 000 eurot saime projektitoetust ning valla omaosalus kujunes 25 000 eurot. See on kindlasti Konguta valla selle aasta üks suurim investeering. Toimus ka pidulik avamine 22 juunil koos Jaanipäeva tähistamisega. Lindi aitasid lahti lõigata meie enda valla lapsed ning kõigile oli kaetud ka tagumisse ruumi väike suupistelaud. Suured tänud lastele ja kõigile esinejatele. Õnneks ei rikkunud peotuju ka sajune ilm ning kohal oli arvestatav hulk toredaid inimesi.

Ka laulu- ning tantsupeol oli meie vald tubli osaleja. Meilt pääses esinema kolm kollektiivi, mis on väikese Konguta valla kohta igati tubli saavutus. Loodan väga, et kollektiividel on ka edaspidi jaksu nii südikalt üritustel esineda ja Kongutat maailmakaardil nähtaval hoida. Oleme volikogus meelsasti ka edaspidi nõus meie valla kultuuri igakülgselt toetama. Lisaks on vald toetanud mitmel korral spordiüritustel osalejaid ning loomulikult ka meie aktiivset Disc-golfi liikumist. Rahalist tuge on jagunud ka teistele MTÜ-dele nii korteriühistute kui külaseltside seas. Ka oli Konguta valla mõistes suurinvesteering Metsalaane küla veetrassi finantseerimine 36 253 euroga.

Teede hooldamine ning parendus on olnud alati oluline ja seda ka sellel aastal. Lisaks pikale veninud kevadele, saime ka lõpuks teid greiderdada ning plaanis oli veel tänavu Metsalaane külatee tolmuvabaks muutmine. Kogu selle ala tolmuvabaks tegemine ei sõltu aga ainult Konguta vallast, kuna osaliselt kuulub sealne teelõik nii Elva linnale kui ka riigile. Planeeritavalt peaks antud tolmuvaba kate maksma kuni 10 000 eurot. Seega palun kannatust ka selle viimase Elva linna registris oleva teelõigu teemal. Elva-Puhja maantee edaspidine remont on samuti seotud mitte Konguta valla otsustest, vaid Eesti riigi tegevusest/tegevusetusest. Plaanide järgi peaks antud teelõik saama lõplikult valmis järgmise aastanumbri sees. Tahaksime siiralt loota, et uue koalitsiooni tulekuga pole valitsuses varasemad kinnitatud plaanid muutunud.

Lõpule jõudis ka juba 2011. aasta suvest ehk eelmise volikogu koosseisu ajal Reino kinnistuga (Kulbilohu krossirada) seotud protsesside kogum. Kui suvel 2011. otsustas vallavalitsus mitte algatada detailplaneeringuga seoses keskkonnamõjude strateegilist hindamist, siis see arvamus jäi jõusse. On igati loomulik, et kohalik kogukond tunneb enda naabruses toimuva vastu huvi ning esitab ka arupärimised. Tahan igal juhul kohalikku kogukonda, Reino kinnistu naabritena, tunnustada. Ettepanekud laekusid volikogule ja nii nagu külaselts soovis, neid volikogus päevakorra kohaselt ka arutati. Küll aga polnud keskkonnamõjude hindamise uus algatamine volikogu pädevuses ja ega polnud põhjust ka vallavalitsuse 2011. aasta otsust muuta.

Kuna Tartu maavanem on kõikide omavalitsuste järelvaataja ning temalt tuli juunikuus detailplaneeringu kinnitamist soovitav ametlik kiri, siis ei olnud sellest tulenevalt ka volikogul põhjust Reino kinnistu planeeringut mitte kinnitada. Seda enam, kui maavanem kinnitas, et ühtegi õigusakti pole volikogu ega vallavalitsuse poolt rikutud. Lisaks said paljud külaelanike poolt üles tõstatatud kitsaskohad antud planeeringuga ka arendajalt lahenduse.

Käisin ka ise viimasel rallikrossil, et olukorda ja lahendusi analüüsida ning pakkuda. Nii eelmisel õhtul, kui rallikossi päeval, olid teed kastetud ja seega tolmu, mis algselt üks võimalik probleem olla oleks võinud, oli likvideeritud ja lahendus leitud. Samuti sõitsin ma ise tipptunnil just nn vastassuunas, ehk krossiraja suunalt välja, kui pikk autode järjekord ootas krossile pääsemist. Võttis küll rohkem aega kui tavaliselt, kuid ma pääsesin vastassuunas liikuma ja ka autode kolonnist mööda. Kitsaskohaks võib kujuneda tõesti vanade põlispuude vaheline ala, kuhu tegin ka ettepaneku valla poolt peatumist ja parkimist keelavad märgid paigaldada. 

Lisaks olid ettepanekus ka kahesuunalise tee märgis, kust krossiraja poolt tulejatel oleks eesõigus. See lahendaks ka niisama tavalisel ajal sealse kitsaskoha ja liiklusmärkidega reguleeritaksegi teedel liikluskorraldust. Tahan väga loota, et arendaja ja naabrid saavad edaspidi normaalselt läbi ning mõistavad, et ühises kogukonnas elades tulebki külg-külje kõrval elada ja ka üksteise tegemisi aktsepteerida. Tunnustan siinkohal ka arendajat, kes Konguta vallas sellise üritusega tegeleb ning oma energiat ja ressurssi Konguta valla tuntusele panustab. Kindlasti saab selliseid asju veelgi paremini ajada ning planeerida, kuid pikalt vinduv tüli ei tee kellelegi lõpuks kasu.

Sügise suurimaks investeeringuks tõotab kujuneda lasteaia neljanda rühma loomine. Vallavalitsus kuulutas moodullasteaia rajamiseks välja riigihanke, mille tulemus tuli planeeritust oluliselt kallim ning seetõttu vallavalitsus tühistas riigihanke tulemuse. Järgnevalt asuti ainsa pakkujaga otseläbirääkimistesse hinna alandamise osas, antud protsess hetkel kestab. Igati rõõmsaks läheb meel, kui meil on lasteaeda palju tahtjaid, tähendab meie Konguta Algkool-lasteaed on piirkonnas heas kirjas ja positiivse mainega. See kõik on pikaajalise töö vili nii koolis kui vallas tervikuna.

Kellega me 20.augustil Konguta valla külade päeval ei kohtunud, neile head Taasiseseisvuspäeva ning kindlat meelt meie enda kodumaa südames hoidmisel. Lisaks kutsun endiselt kõiki vallakodanike üksteisest rohkem hoolima, kuulama ja ühistele tegudele meie kõigi parema tuleviku nimel. Kõigile kooli minejatele aga ilusat kooliaasta algust!

Märt Meesak

volikogu esimees

Avaldatud Konguta Valla Teataja augustikuu numbris

Eesti regionaalpoliitika vajab sisu! Teistsugune reformiplaan.

Eestis on aastaid joonistatud erinevaid halduskaarte ning arutatud valdade sundliitmist. Pakun välja mudeli, mis välistab reformi-vastaste hirmu ning annab hoogu kogukondlikule arengule.

Selleks on vaja muuta nii valitsemiskorraldust ja -tasandeid, rahastamismudelit kui ka vastutuse jagamist.
Alustada tuleks praegusest omavalitsuskorralduslikust ülesehitusest, kus on olemas vald/linn koos oma volikogu ja valitsusega. Samuti ei ole uue idee valguses vajalik maakondlik omavalitsusliit ega juba praegugi marginaliseerunud maavalitsus. Kogu süsteem tuleks üles ehitada uutel alustel, kusjuures nii, et kohapeale antakse võimu juurde. Samas jagatakse ülesanded võrdsemalt kahe tasandi vahel, et sellega kaasneb ka rahaline tugi.

Sisulist teenäitajat pole

Praegu on suur probleem see, et omavalitsustel pole sisuliselt ei otsustusõigust oma vahendite hankimisel ega ka võimalust pakkuda igas Eestimaa nurgas kvaliteetset teenust, mis vastaks enam-vähemgi ühele standardile. Puudu jääb volikogude ja kohapealsete valitsuste arusaamadest, kes mille eest tegelikult vastutab ja kuhu ulatuvad otsustamise piirid.
Kohalikes omavalitsustes töötavad inimesed palga eest, volikogudes aga tegutsetakse suuresti tasuta või väikese tasu eest. Kaheksa tundi oma põhitööd teises valdkonnas tegev nn vabatahtlik volikogulane ei suudagi olla vallavalitsusele teenäitaja. Nii jääb vallavalitsuse roll volikogu omast tugevamaks ja pahatihti on volikogu ainult seadusest tulenevalt otsuste kinnitaja, mitte sisuline teenäitaja.
Pääsetee olukorrast on olemas. Võiksime võtta eeskuju nn Saksamaa mudelist, seda küll Eestile kohendades. Põhimõte oleks kahetasandiline omavalitsussüsteem. Selleks tuleks Eestis ellu viia viimati pakutud tõmbekeskuste plaan. Mitte täpselt selline, nagu välja pakutud, kuid põhimõttelt sarnane.
Selle tulemusena moodustuks kuni 50 omavalitsusüksust. Ehk siis tõmbekeskustesse tekiks kompetents koos pädeva täidesaatva võimuga. Nimetame neid valdade direktoriteks koos oma meeskonnaga. Tegu oleks apoliitiliste ametikohtadega, kelle ülesanne on viia ellu kohalike volikogude püstitatud eesmärke.
Kohalikud volikogud jääksid praeguste omavalitsuste piiridesse, kusjuures neil ei keela keegi vabatahtlikult liituda. Kokku oleks ühel direktoril viis kuni kümme volikogu. Volikogude valimise kord oleks sarnane praegu kehtivaga.
Samuti valitakse volikogu esimees, kes oleks täiskohaga palgaline ametnik. Tema juhtida ja koordineerida oleks kohapealne tegevus. Kaoks ära kohatine dubleeriv süsteem, kus on volikogu esimees ja vallajuht ning linnapea. Peale selle oleks tagatud kogukondlik harjumus ja ühtehoid juba väljakujunenud kogukondades.

Omavalitsuse direktor

Omavalitsus koosneks seega viiest kuni kümnest kohalikust volikogust, mis omakorda moodustaks esimeestest nõukogu. Nõukogu planeerib kogu piirkonna tööd ja paneb kohalike volikogude abiga paika ühised arengusuunad ja plaanid. Kokku lepitud plaanid peavad saama heakskiidu kõikides volikogudes ning neid hakkab ellu viima konkursiga palgatud ühine omavalitsuse direktor koos meeskonnaga.
Direktorile antakse nõukogult tööülesanded vähemalt neljaks aastaks ehk siis valimistsükliks. Kui direktor pole ülesannetega hakkama saanud, võib nõukogu ta tagasi kutsuda.
Kui aga direktor on püstitatud eesmärgid korralikult ellu viinud, võib ta ametis jätkata. Ehk siis direktorit ei vahetata iga valimiste järel, kui vahetub kohalik volikogu või selle esimees, vaid ikka lähtuvalt ülesannete täitmisest või mittetäitmisest. Peale selle on riigitasandil planeeritud igas kobarvolikogude keskuses ehk tõmbekeskuses nii maal kui ka linnas eluks vajalikud teenused. Teenustele on kehtestatud ühtsed miinimumstandardid ja keskuses on tagatud nende kättesaadavus.
Selline ülesehitus sunniks ka kohalikku kogukonda rohkem ühiselt oma piirkonnale mõtlema. Ja väldiks kümne kilomeetri raadiuses sarnaste investeeringute vajaduse ja annaks kohapealsele volikogule suurema otsustusõiguse.
Täiskohaga palgaline volikogu esimees ei tohiks sel ajal sarnaselt praeguste vallajuhtide ja linnapeadega kuuluda äriühingutesse ega olla tööl teises ametis.
Maakonnad kui sellised kaovad ning vaheastmeks tuleb luua viis ringkonda. Nendeks oleks Lõuna-Eesti (Tartu), Lääne-Eesti (Pärnu), Ida-Eesti (Rakvere või Jõhvi), Põhja-Eesti (Tallinn) ja Kesk-Eesti (Viljandi või Paide).
Tallinna linnaosadel oleks samuti ühine direktor, kuid volikogud linnaosade kaupa.
Ringkonna tasandi vastutada jääksid üle omavalitsuspiiri käivad ülesanded, mis vajaksid ühist planeerimist, nagu näiteks transpordi ja koolivõrgu korraldamine.
Kohalikule volikogule ja kobarvolikogude direktorile jääksid kohapealsed planeeringud ja tegevused. See tagaks pädevuse mõlemale tasandile ning annaks paremad võimalused planeerida Eestit kui tervikut.
Peale eri tasandite vastutuse on vajalik ka uus rahastamismudel. Seda selliselt, et kohalik tasand saab ise teatud maksude üle otsustada ning neid üles- või allapoole liigutada.
Oluline on ka, et mitte riigitasand ei jagaks raha omavalitsustele, vaid omavalitsused korjavad teatud maksud kokku ning jagavad seda teatud osas riigiga. Praegu on see vastupidi. Eriti, mis puudutab tööjõumakse.

Kas oleme stagneerunud?

Kui kohalik tasand saaks ise tööjõumakse muuta ja neil oleks õigus maksustada ka ettevõtlust, motiveeriks see omavalitsusi rohkem töökohti ja ettevõtlust soosima.
Praegune olukord on jabur, kus ettevõte võib küll juriidiliselt asuda omavalitsuse territooriumil, kuid kohalik kassa täieneb ainult töötajate maksust, kusjuures ettevõttes ei pruugi ühtegi kohalikku inimest tööl olla.
Nii ei saa omavalitsus sellest ettevõttest piirkonnale sentigi, kuid infrastruktuuri ja kogukonda see ettevõte koormab.
Tööjõumaksude maksubaas tuleb maapiirkonnas ja linnas erinevale astmele viia. Riik kehtestaks miinimum- ja maksimumtaseme, kus linnas oleksid tööjõumaksud kõrgemad kui maal. Täpse taseme otsustaks kohalik omavalitsus. Samuti jaguneks tööjõumaksude osa senisest võrdsemalt riigikassa ja omavalitsuskassa vahel. See tooks rohkem ülesandeid kohalikule (nii volikogu, kobarvolikogu direktori kui ringkonna) tasandile, kuid vähendaks omavalitsuste sõltuvust riigist.
Peale kogukonnale antava suurema otsustusõiguse, eneseuhkuse ja kohustuste ning võimaluste rohkuse vähendaks see ka politiseeritust Eesti valitsemissüsteemis.
Nii ei oleks kohalikud omavalitsused riigis võimulolevate erakondade vaeslapsed ehk ei sõltuks keskvõimust ja nende katuserahadest.
Eesti vajab julgemaid ideid ja uuemat ettekujutust meie ühisest tulevikust. Üks lihtne valdade piiride nihutamine, ühe maksu alandamine või tõstmine ei ole ammugi enam lahendus.
Me peame vaatama Eesti elukorraldust selliselt, et mida meil on oma riigi toimimiseks vaja, panema need paberile kirja ning alles siis hakkama otsima vahendeid.
Kui aga iga uus algatus põrkub vastuseisule põhjendusega, et milliselt eelarverealt selleks kõigeks raha leida, siis oleme järelikult stagneerunud.

Avaldatud Maalehes 16.08.2014 "Teistmoodi reformiplaan"

Vabaerakonnal vabad kombed

Kui me Vabaerakonna nime välja mõtlesime, siis jäi valik ennekõike märksõnale “vaba”. Miks? Eeskätt sellepärast, et suur osa Eesti poliitikast on oma kunagise vabaks oleku minetanud, asendades selle poliittehnoloogiate, sõnumidistsipliinide ja muu ülalt alla korraldamisega.

Kogukonnapõhised algatused

Vabaerakond tahab öelda, et poliitika ei pea olema nõnda kramplik ja programmilistesse kinnisideedesse takerdunud, nagu me seda kõigi kartellierakondade puhul näeme. Liikmetel on vabadus ja lausa kutsung kaitsta erinevaid seisukohti, aktsepteerides samas lõpptulemust, milleni ühiste arutelude ja protseduuriliselt selge otsustusmehhanismiga jõutakse.

Me eristume kartellierakondadest kasvõi sellega, et näeme kogukonnapõhistes algatustes kohaliku poliitika tasandil edasiviivat alget. Sestap otsime terve mõistusega inimesi ja oleme valmis liituma mitmesuguste kooslustega üle Eesti, kes sarnaselt meie inimestega Eesti ühiskonnas toimuva vastu huvi tunnevad. Kohalik valimisliit võib olla omavalitsuses palju mõistlikum lahendus kui erakonna keskkontori mahitusel kokku pandud parteinimekiri. Tavaliselt ta seda ongi, kuna see annab ka Vabaerakonna mõistes sõnale “vaba” kohaliku tasandi. 

Väljendavad oma vabu mõtteid

Peale selle ei suple me riigieelarvest eraldatud rahas. Vabaerakonna üritused ja mitmesugused tegevused on tagasihoidliku eelarvega, kuid sisulised. Meie tegevused toimuvad vabatahtlike panusest nii aja kui nende enda rahaga. Kui suvel mõnel üritusel meie arvamustelki märkate, siis võite kindlad olla, et seal sehkendavad ja seletusi jagavad inimesed panustavad oma aega puhtast entusiasmist, nad ei kuulu mingisse parteilisse toiduahelasse. Nad väljendavadki kõik oma vabu mõtteid ilma keskkontori poolsete juhtnöörideta. Võin seda oma kogemusest kinnitada. Nimelt olen kandideerinud Konguta vallas Tartumaal juba kolmandat korda sama valimisliidu esinumbrina ja meie tegevused on olnud kõik parteide keskkontorite suunistest vabad.

Kui Eugen Veges käis ühel Vabaerakonna visioonikonverentsil, mis tema arust oli liiga monoloogne (vt. Vooremaa/Põhjarannik/Severnoje Poberežje, 2. aug), siis jätab ta tähelepanuta väga lihtsa asjaolu. Nimelt selle, et tol märtsi lõpus toimunud üritusel esitasid programmitoimkondade vedurid kokkuvõtteid varem aruteludes koorunud seisukohtadest. Ehk ettekanded põhinesid kümnete koosolekute tulistel vaidlustel. Sel üritusel ei olnud võimalik ega vajalik neid täiel määral reprodutseerida.

Väita, et Vabaerakond pakub sarnaselt vanadele erakondadele oma valminud programmi ja inimesed ei saa olulistes küsimustes kaasa rääkida, on täiesti põhjendamatu. Keda võiks siis Vegese poolt nendeks kaasa rääkida soovivateks inimesteks pidada, kas seda pole mitte ka kõik need tänased Vabaerakonna  Algatusrühma liikmed, kes on programmi loomisse on oma tunde, päevi ja öid panustanud. Neid ei ole ju mitte kolm inimest ega Herkel üksinda, vaid Vabaerakonnal on  juba kuid aktiivselt töös kuus erinevat teematoimkonda.

Kõigil huvilistel on võimalus selles ka veel täna kaasa rääkida. Seega ei saa rääkida mingist enda poolt koostatud parteilise dokumendi kiitmisele kutsumisest.  

Teiste sõnadega: keegi pole  Vegesel ega kellelgi teisel takistanud tulla ja oma arvamust avaldada, anda oma panus Vabaerakonna programmiloomesse. Ja paljud inimesed on seda erinevate toimkondade kaudu teinud. Tuleb möönda, et selline programmiloome mehhanism on aeganõudev ning eeldab pikka meelt, et lõpuks tulemusteni jõuda. Ja siis pole ka kindel, et kõik on rahul. Nagu Veges oma artikliga tõestab, võib keegi isegi pool aastat pärast esimese vahekokkuvõtte tegemist ärgata ja hüüda, et miks polnud diskussiooni ja miks te minu käest ei küsinud. 

Erakonna programm on sadade inimeste otsingute tulemus

Me oleme Vabaerakonna tegemisel kokku puutunud mitmekesiste mõttekaridega. Üks on see, et programm peab algusest peale valmis olema, muidu pole võimalik aru saada, mis seltskond see Vabaerakond on. Justkui ei usuta, et erakonna programm saab olla ja peabki olema kümnete, võib-olla sadade inimeste töö ja otsingute vili. Ja lõppude lõpuks ei ole ükski programm kunagi valmis, vaid seda tuleb aja jooksul  kogu aeg täiustada.

Teine probleem on aga see, et kui midagi välja öeldakse, siis on see kindlasti ebatäiuslik ja poolik. See on muuseas mingi piirini täiesti õige, aga see arusaam ei tohi olla nii kaugeleminev, et üldse pole võimalik midagi selgepiirilist sõnadesse panna.

Arvan, et Vabaerakonna üks tugevus on see, et siin leidub nii erineva poliitikakogemusega inimesi kui ka radikaalseid idealiste. Nende dialoogis on võimalik jõuda värskete, kuid samas realistlike tulemusteni. Eeloleval nädalavahetusel, 15. ja 16. augustil korraldab Vabaerakond Paide arvamusfestivalil mitu avatud programmiseminari, kus Veges ja kõik teised huvilised vabalt kaasa võivad lüüa.

Avaldatud ajalehes Vooremaa 14.08.2014 Link:  http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1027886