6.22.2011

Miks siis ikkagi Konguta Vallavolikogu laiali läks.

Peale sügisel 2009. aasta toimunud kohalike omavalitsuste valimisi oli Konguta volikogus seis uudne. Rahvaliidu baasil moodustatud Hooliv Konguta ei saanud enam üksinda enamust.

Viimane on seda saavutanud erinevate valimisliitude ja Rahvaliidu nimekirjaga Eesti taasiseseisvumisest saadik. Samuti pole olnud ühtegi volikogu koosseisu, kus poleks Agu Kasetalu olnud kas volikogu esimees, aseesimees või vallavanem, ehk siis otseselt võimul.
 

Nende valimiste järgselt aga moodustasid pikalt opositsioonis olnud valimisliit Kodukoht Konguta ja osaliselt endistest rahvaliitlastest või nende nimekirjas kandideerinutest moodustatud valimisliit Ettevõtlik Konguta koalitsiooni. See oli lõpp ühe meeskonna ainuvõimule ja domineerimisele Kongutas, mis oli kestnud ligi 20 aastat.


Uus volikogu valis endale Ettevõtlik Konguta volinike seast volikogu esimehe ja valimisliit Kodukoht Konguta poolt täiesti uue, väljastpoolt Kongutat tulnud vallavanema. Esimeheks sai Harald Kurg ja vallavanemaks IRL-i kuuluv endine riigikogulane Aivar Õun. Volikogus omas uus koalitsioon nappi enamust, ehk üheksast volinikust viie toetust. Neist kolm olid Kodukoht Konguta liikmed ja kaks Ettevõtlik Konguta liikmed. Vallavanem ja ka volikogu komisjonid, eelkõige eelarve- ja arengukomisjon, hakkasid valimistel lubatud programmi vaikselt aga järjekindlalt ellu viima. Esimesed sammud olidki ametnike vähendamine ja valitsemiskulude kokkuhoid. Järjekindla aastase tegevusega kaotati 2,5 ametikohta ning võideti aastastelt valitsemiskuludelt miljon krooni kokkuhoidu.

Valda tabas, nagu teisigi omavalitsusi Eestis, majanduslangus. Valla omatulud vähenesid ning ka riigipoolne toetus samuti. Summad olid Konguta vallale märkimisväärsed, ulatudes pea kahe miljoni kroonini, võrreldes 2008. aastaga. Uus võim oli teinud valitsemiskulude kokkuhoiuks ainuõiged otsused. Nii hoiti ära valla sattumine raskustesse majanduslanguse järgsel ajal. Kogu eelarve- ja arengukomisjoni meeskond töötas valla arengu nimel, nii nagu valimistel välja lubatud programm ette nägi.
 

Vallas lõpetati kanaliseerimistööd ning ajalukku mineva tegevusena viidi keskasula peatänav mustkatte alla. Viimane läks vallale maksma pea miljon krooni. Tegusalt asuti valla üldilmet, esmalt keskasula oma, parandama. Võeti tööle heakorratöötaja, soetati uus kena ja suurem bussiootepaviljon. Küladesse paigaldati infotahvlid, pärast remonti taasavati Annikoru saun ning viidi sisse Konguta Koolis käivate laste koolitoetus. Investeeringud tehti tänavavalgustusse Väike-Kongutas ning Annikorus. Lisaks igapäevased tegemised teehoolduse, tormijärgsete kahjude ja sotsiaaltoetustega. Ühtegi antud kuluartiklit ei vähendatud. Jätkati vallatraditsioonide toetamist nagu külapäevad, vallavanema vastuvõtt, lusikapidu, kaevudeprogramm ning taaskäivitati erateede rekonstrueerimistoetus ja MTÜ-de tegevustoetus. Kõik tegevused said toimuda tänu varasemale valitsemiskulude kokkuhoiule ja valda juhiti elamisväärsema väljanägemise ja olemise poole. Suure osa vallaeelarvest võtsid nii Konguta Kool kui ka rahvamaja. Laenu vald võtta ei planeerinud ning kõik tegevused tehti kas oma vahenditest või projektide rahadega. Valla rahaline seis oli konservatiivset eelarvet silmas pidades igati jätkusuutlik. 

Kätte jõudis 2010. aasta detsember. Detsembri volikogu eelnõude hulgas oli vallavalitsuse poolt koostatud eelnõu eelarves olevate rahade ümbertõstmiseks. Kooskõlastust eelarve- ja arengukomisjoniga eelnõul polnud. Selgituste küsimisel, kus esimehena tundsin huvi kuluartiklite koodide kohta, sain üllatava vastuse. Ei olnud antud selgitust ei seletuskirjas ega kooskõlastust komisjoniga, kuid antud eelnõuga oli planeeritud kõigile 41-le valla eelarvest palga saajale jõulupreemia 3000 krooni + maksud. See oli meie senise varasema nägemuse ja kokkuhoiu poliitika täielik vastand. Antud eelnõuga planeeriti preemiaid 200 000 krooni eest.
 

Konguta vallale on see väga suur summa, arvestades meie aastast eelarve mahutu, mis on ca 15 miljonit krooni. Vallavanema ja koalitsioonivolinike kompromissina läbi telefonivestluste jõudsime lahenduseni, et maksame 3000 krooni asemel 1000 krooni. Vähemalt nii volikogu esimees kui ka mina, eelarve- ja arengukomisjoni esimehena arvasime. Tegelikkus oli aga volikogus teine. Isegi enne volikogu vallavanema kabinetis eelnõudega tutvudes tuli taas välja, et eelnõud pole muudetud. Palusin vallavanemal antud eelnõu tagasi võtta, kuna sellest võis minu meelest pahandust tulla. Viimane kinnitas aga meie varasemat kokkulepet, et makstakse 1000 krooni ja muresid pole.
 

Volikogus eelnõu hääletusel aga tuli üllatus. Esmalt selgitusi jagades vallavanem ei rääkinud enam 1000 kroonist, vaid sellest, et see annab maksimaalsed võimalused maksta 3000 krooni. Kuidas volinikud otsustavad! Hääletamisel olime Kodukoht Konguta kolm liiget ja volikogu esimees antud eelnõu vastu, kuid opositsiooni naerval ilmel ja ühe koalitsioonipoliitiku käetõstmise saatel ka antud eelnõu vastu võeti. See oli alles algus. Peale istungit läksime vallavanema jutule ja soovitasime tal oma käskkiri täna veel välja anda, et summaks on 1000 krooni ja ei rohkem. Kokkulepe oli selline, kuigi üks volinik juba sellest kinni ei pidanud. Vallavanem seda aga ei teinud ning läks järgmisest päevast puhkusele. Tema asendaja keskkonnaja arendusnõunik kirjutas käskkirja 1900 kroonile + maksud ja tõi põhjenduseks asjaolu, et see on kuldne kesktee 1000 ja 3000 krooni vahel. Täiesti müstika, ametnik määrab endale ise kuldse keskteena preemiat! See mida seal jagati, oli kõigi Konguta vallas elava 1400 inimese ehk maksumaksja raha, mitte ametnike enda rahakott.
 

Peale selle uudise teatamist andis volikogu esimees Harald Kurg teada, et ta peab antud olukorras paremaks tagasi astuda. Meie valimisliit muidugi temal mingit süüd ei näinud ja me palusime tal jätkata. Mingil hetkel aga talvekuudel teatas Ettevõtlik Konguta teine volinik (preemiate poolt olnu), et tema valimisliit nõuab Harald Kure tagasiastumist ja volikogust lahkumist. Põhjusteks vallavalitsusega halb läbisaamine ja suhtlemine. Samuti käidi välja idee, et teine nende liige peaks esimeheks saama ja see olevat igati loogiline jätk sellele olukorrale. Ehk siis sama volinik nõudis endale koalitsioonis kokkulepitu vastu hääletamise ja valla raha preemiateks määramise eest kõrgemat kohta. Meie seda ideed kohe kindlasti mitte ei toetanud.
 

Peale pikka pealekäimist Ettevõtlik Konguta poolt, astus siiski Harald Kurg esimehe kohalt tagasi, kuid mitte voliniku kohalt. Sinna valis ta valija, mitte keegi teine. Selle sammuga lõppes Ettevõtlik Konguta poolt ka koalitsioonileping. Need olid nende liikme Priit Värvi sõnad. Sellega algasid uued läbirääkimised lahenduste leidmiseks.
 

Peale esimehe kohalt tagasiastumist 08.04.2011, tuli Kurg meie valimisliidu poole üle, kuna meie nägemus vallast ja selle toimimisest olid ühtsed. Opositsiooni poolelt käis tugev kompamine, et meie ühte liiget neljast endameelseks saada. Selles pidid nad pettuma ja millegipärast ei leidnud nad ühist keelt ka Priit Värviga. Ka meie valimisliidu volinikud ja opositsiooni liikmed istusid ühise laua taga. Kokkulepeteni me ei jõudnud, kuna nende soov oli saada nii volikogu esimehe kui vallavanema koht, mis oleks läinud Agu Kasetalule. Samuti ametnike juurde palkamine. Viimased kaks variant meile aga ei oleks sobinud ja tegelikult jäigi asi lahtiseks. Kokkuleppeks jäi see, et nad pidid meiega ise ühendust võtma, kui on omavahel asju arutanud. Ühendust aga ei võetud.
 

Aseesimehena viisin mina läbi kaks volikogu istungit maikuus. Mõlemal istungil panin esimeseks päevakorra punktiks volikogu esimehe valimise. Kummalgi istungil ühtegi kandidaati ei esitatud. Mõlemal istungil tuletasin volinikele ka meelde, et viimane kuupäev on 8.06.2011. Teisel maikuu istungil ei soovinud keegi volinikest isegi mitte volikogu kaheksandaks juuniks planeerida. Konguta vallavolikogu istungid on kõik lindistatud ja meie valla kodulehel kõigile kättesaadavad.
 

Kuna KOKS ja Konguta valla põhimäärus ütlevad, et volikogu kokkukutsumise ettepaneku saavad teha ¼ volinikest, siis laekus reedel (kaheksas juuni oli kolmapäev) peale lõunat mail. Kirjaga kaasa pandud failis oli nelja voliniku allkirjadega ettepanek volikogu kaheksas juuni kokku kutsuda, päevakorras esimehe valimine. Veel reede õhtul saatsin ma vastukirja, kus soovisin antud ettepaneku tegijatelt kirjalikku põhjendust, nagu nõudis Konguta valla põhimäärus. Seda mulle aga ei saadetud. Samuti sai kirjas meelde tuletatud, et volinikele peab koosolekust teavitama neli päeva ette ning aja määran kokkukutsujana mina. Valla põhimäärus näeb ette, et volikogu istung on valla kodulehel neli päeva ennem kutsena üleval. Laupäev ja pühapäev on kõigil puhkepäevad ja kuna ma lugesin pöördumist ka alles reede õhtul, oli nelja päeva nõue juba möödas. Laupäeval ma kirju ei lugenud ja lõuna ajal helistas mulle ka vallasekretär. Tema tundis muret oma puhkuse pärast. Nimelt pidi tal esmaspäevast puhkus hakkama. Igati loogiliselt saime järeldusele, et volikogu kolmapäeval ei toimu ja tema puhkus on jõus.
 

Uuesti lugesin kirju enda postkastist pühapäeval, kus oli tulnud ka voliniku Priit Värvi kiri, toetades volikogu kokkukutsumist. Ka sellel juhul olid juba tärminid kõik möödas ning puudus ka tema allkirjaga ettepanekuga nõustumine. Laekunud polnud ka kirjalikku põhjendust. Huvitaval kombel saatis üks koosolekut nõudev volinik Meelis Külaots meie volikogu maililisti valet informatsiooni täis kirja. Seal ta väitis olevat nõude taga viis volinikku, kuigi neid oli neli. Päevakorra punkte oli juba saanud kaks. Lisaks vallavalitsuse poolt väidetavalt esitatud üks eelnõu. Täiesti arusaamatu, kuidas lihtsalt üks volinik infoga manipuleeris. Vallavalitsus ei esitanud minule kui koosoleku ainukesele võimalikule kokkukutsujale ühtegi eelnõud. Samuti oli väär volikogu toimumise kokkukutsumise aeg ja koht. Antud kutse polnud õiguslik, seda enam, et see kirjutati emotsioonidega. Viimane lause sisaldas järgmist: „Kutsume Teid üles käituma lähtudes südametunnistusest ja tervest mõistusest."
 

Kiri volinikele oli täis eksitavat infot ja täielikult vastuolus seadustega. Volikogu saab siiski toimida ainult lähtudes seadustest, mitte millestki muust ning iga istung läheb vallale ka hulga raha maksma. Seega saab volikogu toimuda ainult põhjuste olemasolul, mitte lähtudes ainult südametunnistusest ja tervest mõistusest. See poleks volikogu istung vaid sellisel juhul mingi grupi inimeste vaba koosolek. Selliseid koosolekuid võibki pidada, kuid mitte eksitavalt volikogu istungi egiidi all.
 

Kahe kuu möödumisega kaheksandal juunil lõppes volikogu mandaat. Ühtegi kandidaati, nagu seda väitis Tartu Postimehes härra Kasetalu, volikogule ei esitatud. Samuti ei saa olla juttugi sellest, et vallas oleks olnud riid. Volikogu jagunes antud olukorras lihtsalt kaheks. Meie nägemus valla toimimisest oli vastupidine Hooliva Konguta nägemusega. Volinik Priit Värv ei toetanud kumbagi nägemust. Meie leidisime valla eelarve ja selle vahendid olevat kogu vallarahva omad ja seega nende kasutamisele preemiateks ja ametnike hüvedeks ei näinud me kohta. Meie oponendid arvasid teisiti ja arvavad seda senimaani. Nüüd on uuel volikogu koosseisul aega taas kord kaks kuud selgusele jõuda. Aeg läks käima 16 juuni 2011. Kainet ja selget meelt neile! 

Ilmus "Konguta Valla Teatajas" ja Delfi Eesti Elu rubriigis:  vaata siit!