Eesti poliitikat kujundab lühinägelikkus ja omakasu

Valimised taaskord lähenevad ja jällegi on tõusnud päevakorda poliitikute tegemised, arusaamad ja kes siis ikkagi millest lugu peab. On räägitud sellest, et üha enam otsuseid koondub erakondade tagatubadesse ja ikka ja jälle tuleb kuskilt välja nn „vene kaart“. Tegelikult on neid muresid, millele keskenduda aga hulga enam.

Uskumatul kombel on juba mitmed valimised järjest suutnud paar erakonda enda vastandumisega kogu valimiste auru endale tõmmata. Olgu selleks siis „vene kaart“, valged jõud ja mustad jõud (seda siis eestluse vastu ja poolt mõttes) ning vaesed ja rikkad. Samas on see kõik vana plaat, mis taaskord tundub, et 6. märtsi lähenedes aina valjemalt mängib ja aina enam kogu muu summutab. Üks pool saab omad hääled ja teine pool ülejäänud ja mõned pudenevad ka teistele. Töö tehtud ja taas hea neli aastat kindlustatud. Uskumatu, aga Eesti valija läheb sellega ikka ja jälle kaasa.

Tegelikud mured ja valupunktid poliitilistes mängudes on aga hoopis mujal. Üks suurem mäng on ammu olnud valijate eest peidus ja see on teema- kes on ikkagi tegelikud otsustajad erakondade tagatubades ja kas kogu mängu juhib rahvas, minister, linnapea või hoopis mõne erakonna poliitnõunikud, noored kontorihaid. Meedias on esile kerkinud ka mõningased nimed, kes võiks need olla, kuid see teema kaob alati vaikselt ja kärata. Teemaks on kerkinud noored poliitikud ja neile on pandud lihtsustatud silt- poliitbroiler, saamata aru, kellele kõlbab seda panna ja kellele mitte. Ainus kriteerium- noor, ei saa olla aluseks. Siin tekib juba siis ka küsimus- kui noor on noor, et kanda seda silti. Kas noor on vanusest tulenev, poliitkogemusest tulenev või millestki muust?

Samas jah, need broilerid on isegi olemas, kuid suuremad broilerid on ehk need, kes oma nimel otsusteid ei tee, vaid niite tõmbavad. Õigemini on nad siis erakonna kontoris ja arvavad teadvat poliitelust kõike. Kogu oma kogemuse on nad hankinud õpikust. Paljude erakondade otsused sünnivad ühe, kahe antud noore koordinaatori, nõuniku, büroojuhi või taolise noore suvast. Miks on Eesti suurima linna linnapea saatjaskonnas palju noori naisi? Kui palju omavad nad tegelikult sõnaõigust? Mis kogemus neil elus on, et nõu anda? See on ainult üks näide, näiteid on teisigi. See on ohtlik, mitte ainult valijatele, kes saavad näha seda mida neile näidata tahetakse, vaid ka erakondadele endale. Nad ei teagi, mis neil tegelikult kuskil toimub ja kes mängu juhib.

Omal ajal tõi ResPublica ühe hea omaduse erakondade otsustesse, see oli sisevalimised ja arutelud kõikidel teemadel. Tuleb nõus olla, et see süsteem oli manipuleeritav, kuid see enamjaolt toimis. Praegu aga olukord paranenud ei ole ja otsused sünnivad nende käes, keda me ei näe ega tunne ja kes neid enda nimel ei tee.

Teine suur poliitiline künnis, mida ei ületata mõjuvatel põhjustel on haldusreform. Miks ei ole teatud erakonnad seda senimaani tegelikult toetanud ja ajavad taga vabatahtlikkust ja muid vabandusi. Selleks on mitu põhjust, mida ehk valijad ei ole aru saanud. Neile aetakse ikka ja jälle vanat head „plaati“, et see tekitab ääremaid ja kogu elu kaob maalt ei teagi kuhu. Kõik otsused hakatakse tegema kuskil mujal ja tavaline elanik ei saa enam mingit kasu omavalitsusest ja kogu piirkonnast kaob omanäolisus. Sõnades ilus kuulata, kuid reaalsus on hoopis midagi muud.

Täna toimub kohalikul tasandil kogukonna pimestamine, omakasu eesmärgil. Iga majanduslikult mõtlev inimene saab aru, et 15-20 miljoni kroonise eelarvega omavalitsus ei ole väga efektiivne ja jätkusuutlik oma elanikele kõike teenuseid maksimaalselt pakkuma, mida temalt oodatakse. Seda olukorras, kus kogu omavalitsuste aur läheb enamjaolt riigi süüdistamistele mitte lahenduste leidmisele. Oluline on ka see, kus suurte palkade, preemiate ja muude hüvede maksmisteks on ametnikud alati raha leidnud, kuid lume lükkamiseks, külade valgustamiseks ja kogukonna elutähtsate tegevustesse investeerimiseks mitte. Siis on alati hea näidata näpuga riigile ja otsida süüdlasi mujalt. Õnneks on ka omavalitsusi, kes antud strateegiat ei kasuta ja töötavad elanikele niipalju kui neil selleks võimalusi on.

Mida väiksem on omavalitsus seda kergem on selle elanikke manipuleerida. See on põhjus, miks haldusreform pole teoks saanud. See kaotaks võimaluse rohkematele erakonna toetajatele mõnusaid ametikohti pakkuda, endale preemjaid jagada ja kohalikke manipuleerida omale sobiva erakonna poolt hääletama. Seda nii hüvede pakkumise kui kogu halvasti oleva kellegi teise kaela ajamisega. See töötab ühte kuuluva klanni heaks, kohalikust tasandist, kuni erakonna tagatubadesse välja. Miks muidu on alati nii, et kus piirkonnas on mõnel erakonnal enim omavalitsusjuhte, seal on ka nende esinumbri toetus kõige suurem.

Mis annab õiguse maksta preemiat sellise töö eest nagu eelarve distsipliinist kinni pidamine, ette pandud ülesannete täitmise ja üldse toreda olemise eest. Aga mille eest põhipalka saadakse, see jääb arusaamatuks. Kas siis nende eelmiste tegevuste mitte tegemisel oleks antud ametnikud veel oma koha peal? Eraettevõtluses kindlasti mitte, kuid kohalikul tasandil on kõik võimalik.

Siit aga tulevadki esile mustad ja valged jõud. Nende mõõdikuks võib olla Eesti meelsus, kuid võiks hoopis rohkem olla ausus ja valelikkus ning omakasu ja mitte. Seda jama saab murda ainult ühte moodi- valima minnes ja valitavate (erakond, kandidaat) sisse vaadates.

Avaldatud lühendatud kojul "Eesti Päevalehes" 21.01.2011 vaata siit! ja täismahus Delfi Rahva Hääles 20.12.2010 vaata siit!

Vallavanemate laudadel kuhjuvad valikud

Omavalitsustele kantav tulumaksuosa on keskmiselt võrreldes eelmise aastaga üheksa protsenti vähenenud. Reedene Postimees kirjutas, et olukord on nutune ja omavalitsusjuhid on raske valiku ees. Maksmata arved kuhjuvad ja omavalitsused lükkavad neid tulevikku, lootuses olukorra paranemisele.

Tartumaa valdade olukord on Eesti mõistes rahuldav. Tõesti on meil maakonnas suurim langeja ja suurim tõusja, kuid tegemist on kahe väga väikse omavalitsusega. Piirisaare on omaette teema ning antud valla eelarve on enamjaolt riigi toetustest sõltuv. Sinna polegi midagi parata, kuna tegemist on saarega ehk mikrovallaga. Piirisaare vajabki riigilt erikohtlemist. Tahaks loota, et vajadusel riik Piirisaaret ka aitab. Õnneks pole aga saarel olev vald suurim langeja vaid tõusja.

Hoopis suurem mure on Kallastega. Tegemist on alla 1000 elanikuga omavalitsusega, mis kannab täna linna nime. Arvete kuhjumine antud omavalitsusel on kindlasti olukord, kus ka tulevikku vaadates hiljem neid tasuda ei suudeta. Kui plaan on venitada aasta lõpuni, et palgad maksmata ei jääks ja edasist tegevuskava linna saneerimiseks pole, on olukord nukker. Enim kannatab sealne kogukond. Kõige kurvemaks teeb laste olukord. Kui kärped jõuavad kooli, huvihariduse ja turvalisust puudutavate eelarveridadeni, on omavalitsuse eraldi eksistentsi küsimus vägagi päevakorras. Siin ei saa siis rääkida kõikide võrdsetest võimalutest üle Eesti.

Kallaste linnaga aga ei ole riigil kindlasti tegemist eriolukorras oleva omavalitsusega, nagu seda on Piirisaare. Kui varasem linnavõim või praegune on majandanud valesti, ei ole riik vastutav. Põhiline probleem muidugi selliste omavalitsuste puhul kerkib siiski üles haldusreformi kontekstis. Ehk oleks siin omavalitsusjuhi mehisust vaja ja teema päevakorda võtta. Mõeldes eelkõige linnas olevate noortele ja nende võimalustele.

Kui rääkida aga üldiselt tulumaksu vähenemisest siis antud teemal on mitu tahku. Alguse sai see kõik selle aasta eelarve koostamisest eelmisel aastal. Siin peaks omavalitsusjuhid ja valla eelarvekomisjonid peeglisse vaatama. Kas käituti vastutustundlikult ja ekspertide soovitusi kuulda võttes. Aasta tagasi räägiti, et omavalitsusteni jõuab majanduslangus viivitusega. See lõi eelduse, et 2010. aastal laekub tulumaksu vähem kui varem. Eelarve tuli koostada seega konservatiivne.

Kui paljud omavalitsused seda tegid, seda teavad eelarvete koostajad ise. Näiteks Konguta vallas planeerisime me tulumaksu laekumist tunduvalt väiksemaks. Leidsime koalitsioonis ühise keele, et pigem oleme ettevaatlikud ja rõõmustame aasta jooksul pigem positiivsete lisaeelarvete, kui negatiivsete koostamisel. Hetkel on olukord meil rahuldav ja sama teed tahame jätkata ka tuleval aastal.

Tegelikult peaks omavalitsused oma tulude vähenedes meeles pidama üht. Vald või linn on vallaelanikele ja tema tegevus peaks keskenduma võrdsete võimaluste loomisele. Prioriteet saab olla valla laps või noor, kelle heakäik on meie tulevik. Kõige suurem kuritegu oleks hakata kärpima esimeste asjadena noorte huviharidust või sportimise võimalusi. Noortel peab olema võimalus tegeleda väljaspool kooli harrastustega, mis talle tulevikuks suurde täiskasvanute maailma sisenedes kasuks tuleb. Olgu selleks laulmine, suusatamine või käsitöö. Tähtis, et igaüks leiaks oma kutse olevemata kus ta elab. See saab olla omavalitsuse prioriteet number üks.

Kärpe kohaks võiks pigem olla omavalitsuse ülalpidamiskulud, teenistujate erisoodustused ja muu selline. Aeg on edasiläinud, palju asju on arvutitesse viidud ja ei ole ka normaalne see, kui erasektoris tegutsetakse efektiivsuse nimel aga avalikus sektoris kulutatakse endiselt nii nagu seda tehti buumi ajal. Avalik sektor peab olema samuti paindlik ja käima aja ja olukorraga kaasas. Headel aegadel oleks ka sarnaselt erasektoris paremad ajad ja rasketel aegadel kokkuhoidlik käitmine.

Selle aasta oktoober ja november on aga andnud lootust tulevikuks. Omavalitsuste tulumaksuosa on enamustel valdadel ja linnadel kasvanud. Kui riigi eelarve samuti kosub ja regionaalministri ettepanek taastada järkjärgult enne mullust kärbet kadunud tulumaksuosa omavalitsustele teoks saab, paistab tunneli lõpus valgus. See ei tohiks aga luua olukorda, kus omavalitsused unustavad kaks viimast rasket aastat ja kokkuhoidlik majandamine saadetakse unustuse hõlma.

Praegust valitud teed peaks jätkama, kus valla valitsemine on optimaalne ja lisandunud raha läheb valla arenguks. Eesti linnastumine on vaja peatada ja selle peatamiseks saavad vallad ise palju ära teha. Suurimat panust tuleb rakendada laste ja noorte võimalustele. Sellega käib kaasas turvalisus, heakord ja haridus. Kenas ja hoolitsetud keskkonnas kasvab ka kena ja hoolitsetud tuleviku põlvkond.

Avaldatud Elva Postipoisis 29.12.2010 LK4 vaata siit!

Kongutast täna ja aasta tagasi, ehk kuidas senimaani läinud on

Novembris sai täis aasta, kui Konguta elanik valis endale uue volikogu ning sündis koalitsioon valimisliitude Kodukoht Konguta ja Ettevõtlik Konguta vahel. Vald sai uued juhid ja uue hingamise. Alguse sai kõik novembrikuisest hingedepäevast, kus valiti pikalt vallas võimul olnute asemele uus meeskond. Kuna aasta on täis ja valitsemine on avalik tegevus, on aeg anda ülevaade selle aasta jooksul tehtust. See tundub igati loogiline ja vajalik tegevus.

Loomulikult hakkas uus koalitsioon viima ellu valimislubadusi, mille tõttu meid ka valiti. Tänane vallavolikogu opositsioon, eriti endine vallavanem on meid selles lausa kritiseerinud. Viimane on volikogus mitmel korral eelnõude vastu hääletanud, tuues põhjuseks, et see oli Kodukoht Konguta valimislubadus ja nüüd me üritame neid lubadusi realiseerida. Ma tänan siinkohal muidugi tunnustuse eest. Igati loogiline, et me seda oleme teinud ja teeme ka edaspidi. Varem seega see nii käinud ei ole.

Esimese asjana sai võetud käsile vallavalitsemise kulud. Struktuur on viidud optimaalseks Konguta valla vajaduste ja võimalustega. Kaotatud on iganenud staazitasud ja muud lisa hüved, mis ei teinud ametnike palku üheselt arusaadavaks. Volikogu esimehe hüvitis langetati poole võrra ja kogu tegevusega oleme jõudnud täna seisu, kus pea üks miljon krooni on valitsemiskulud koomale tõmmatud. Konguta vallale oluliselt suur raha, kui arvestada meie eelarvete mahtu mis on 13 miljoni kandis 2010. aastal.

Konguta Kool oli samuti üks asutus, kus sai läbi vaadatud lisatasud ja nende otstarbed ning sealgi toimus oluline korrastus. Kooli efektiivsus on vallale väga oluline, kuna viimase osa valla eelarves on kõige mahukam. Haridust ja Konguta Kooli on tänane koalitsioon populariseerida üritanud. Haridus on valla olulisemaid valdkondi ja kooli säilimine kindlasti üks esimesi prioriteete ka tänasel päeval. Sellest tingitult viidi sisse lisaks esimesse klassi minejatele ka ülejäänud Konguta Kooli õpilastele ühekordne Konguta Kooli toetus. Toetus makstakse välja avalduse alusel ja kõigile Konguta Koolis käivatele lastele sügisel. Huvihariduse toetamine on jäänud samadele alustele, kui see on siiani olnud, seda olukorras kus näiteks Elva Muusikakoolile makstavad summad on aasta aastalt tugeval kasvanud.

Vald on panustanud palju heakorrale ja turvalisusele. Heakorra parandamiseks on täna vallas tööl täiskohaga heakorratöötaja. Keskasula peatee on saanud kaua oodatud kõvakatte ning lisaks plaatidest kõnniteed antud sõidutee äärde. Läbitavaks on muudetud ka vana katlamaja eest mööduv lõik. Antud teede maksumuseks oli ligikaudu miljon krooni. Parandatud on ka Rahvamaja eest mööduv teelõik ning mustkatte on saanud ka Rahvamaja parkla. Üle valla on parandatud teelõike ja truupe samuti jõuliselt. Kindlasti tasub mainimist ka lumetõrje, mis oli viimane talv valla ajaloos üks kulukamaid ja lumisemaid.

Tänavavalgustuse parendamine algas juba esimesel kuul, kui tänane võim volitused sai. Valgustatud said Väike-Konguta bussipeatus ja Metsalaane külas üks tänava lõik. Sellel sügisel jõudis kord Annikoru asula Puhja poolse osani. Valgustus paigaldati Rahvamajast edasi Väimelateni. Valge on ka Rahmamaja tagune parkla. Suure-Konguta bussipeatus ja mõlemad ohtlikud kurvid on samuti vald enda valgustada võtnud. Seda kõike enda valla elanike turvalisema liiklemise tagamiseks.

Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta suuri töid vee ja kanaliseerimise valdkonnas. Annikorus on tööd lõpetatud ning teised suuremad külad vallas on samuti oma osa kas juba saanud või projektis sees. Samuti toetati ühisprojektina ka hajaasustuse veeprogrammi raames mitmeid majapidamisi vee kvaliteedi parendamises. Tervisliku eluviisi populariseerimisega seoses sai remonditud Annikoru Saun, mis ootab igal nädalavahetusel saunatama. Saun sai antud opereerida Kavilda Pritsumeeste Seltsile ja antud sotsiaalobjekt on külastajate poolt hästi vastu võetud.

Külades on täna ühtne, iga küla nimega puidust infotahvel. Selle eesmärk on võimaldada ja kergendada infovahetust oma külas kui ka kogu vallas tervikuna. Annikorus on bussipeatus ümber korraldatud, kus lapsed ei peaks bussile minekuks üle sõidutee liikuma. Lisaks on paigaldatud uus, suurem ja maakohale sobilikum puidust bussiootepaviljon. Valmistajaks Konguta valla enda ettevõte. Väike-Konguta kurvides ohtlike olukordade tekkimise vältimiseks palusime maanteeametil antud lõigul kiirust piirata.

Rahvamaja pidas oma juubeliüritust uhkelt ja populaarse esineja ansambel FIX ja Silvi Vraidi külaskäiguga. Konguta Segakoori toetas vald nii Viimsi pop- ja jazzfestivalil osalemisel kui ka uue, kaasaegse ja võimsama heli- ja valgustustehnika hankimise projektis, mis on kasutada täna Konguta Rahvamajal.

Sotsiaalmaja personali töö väärtustamiseks tõuseb seal täiskohaga töötaja palk Konguta Kooli abikasvataja palgaga võrdseks juba 2011. aastal. Kohtutud on vallas tegutsevate kultuuriseltsidega, ettevõtjatega ning külaseltsidega. Vald toetab täna külaseltse 3000 kroonise tegevustoetusega aastas. Samuti on eelarves raha projektide omaosaluste toetusteks. Turvalisuse tõstmiseks toetab vald abipolitseinike olemasolu, kaitseliidu tegevust ning Konguta vald on liitunud turismi arendava mittetulundusühingu Elva Puhkepiirkond tegevusega. Lisaks on olnud palju teisi tegevusi, mis ei ole olnud eeltoodutega nii mahukad, kuid kindlasti olulised.

Valla eelarvete koostamisel on hoitud konservatiivset joont. Kulutuste rõhk on vallaelanike otsene kasu ning investeeringud valla varasse ja tervikusse. Kõik tegevused on eesmärgiga pakkuda Konguta vallas elamisväärset elukeskkonda, saavutada elanike juurdekasv ning valla jätkusuutlik areng. Tegemist on alles esimese aastaga ning kõik tänased tegevused käivad suunas, et antud valimisperioodiga oleks Konguta vald teinud suure ja märgatava sammu kaasaegseks omavalitsuseks jõudmisel.

Ilmunud ajalehtedes: "Elva Postipoiss" 04.12.2010 LK4  vaata siit! ja "Konguta Valla Teataja" Detsember 2010 ja Delfi Eesti Elu rubriigis 04.01.2011 vaata siit!

Kui huvitab, tuleb ka küsida

Ette heidetakse just negatiivsena kampaania liigse varasust esitlust kui ka teemade valikut. Ära on unustatud aga olulisem,et poliitilises valitsemises käib kampaania ju tegelikult koguaeg, mitte ainult enne valimisi. Enne valimisi antud lubadused ja tegevused on populistlikud ning elanikud ootavad tegevust ja otsuseid ka valimiste vahelisel perioodil. Täna on valimisteni jäänud pea pool aastat.

Antud teemal ei saa mitte jätta puudutamata asjaolu, et valimisaastate vähendamine, nagu on seda tänane peaministripartei soovinud, ei ole kindlasti mitte hea lahendus. Nii on oht näha võimu teostajate tegevust veelgi väiksema intervalliga, kui seda täna tehakse. Lubada kokku pudrumäed iga kahe aasta tagant ja vahepeal tegevusetult valitseda ei ole demokraatlikule valitsemiskorrale sobilik. Päris palju on sellist tegevust näha kohalikul tasandil. Väikestes omavalitsustes on pikaaegsed võimu teostajad just täpselt nii käitunud. Veelgi kurvem on aga asjaolu siis, kui pikaaegne vallajuht on kaotanud valimistega oma koha. Tüüpiliselt unustatakse antud valla heaolu ja areng ning prioriteediks saab uute valitsejate vastu suunatud igakülgne negatiivne kampaania. Kõigi ühine eesmärk peaks ju olemaaga olema omavalitsuse hea käekäik. Riigi tasandil tähendaks valimisaastate vähendamine aga sama. Nii riik kui omavalitsus peavad olema tegusad ja arenguvõimelised pidevalt, mitte vastavalt valimisaastatele.

Pidev probleem on olnud aruka valimisõigusliku elaniku passiivne suhtumine valimistesse. Nii saavad populistlikud parteid ja kandidaadid omad hääled valijatelt kätte, aruka valija hääl jääb aga passiivsuse tõttu andmata. Nii ongi Eestis juba pikemat aega olnud valimistulemuste esirinnas kaks suuremat populistlikku erakonda. Kampaaniat tehes veel vastandumisega õli tulle valades ja teiste erakondade pealt sellega tähelepanu ära juhtides on valijate hääled jaotatud. Mõtleva ja aruka inimese hääl ei kosta kahjuks sealt aga palju välja ja jääb vähem märgatavaks. Kaotab aga kogu ühiskond. Kindlasti on just see nende valimiste oluline arutelu teema.

Töötus on Eestis täna tõsine probleem. Kõigile on teada, et leiva toob lauale töökoht ja sealt saadav palk. Paljudel ka eraettevõtlus ning selle kaudu saadav tulu. Täna oleme olukorras, kus riigi tasandil üritatakse poliitikute poolt vastandada töötajat ja tööandjat. See on eriti tobe olukorras, kus mõlemad osapooled sõltuvad üksteisest. Kindlasti ei too uusi töökohti juurde tööandjatele peale surutud uued maksud või töötajatele peale surutud uued kohustused ja halvemad tingimused. Igaüks meist on valinud elukutse või enda tee, kuidas leib lauale tuua. Hästi toimivaks ühiskonnaks on vaja nii töötajat kui tööandjat ja kõik ühtede liistudega tegeleda ei saakski. Nii läheks ühiskond ju kreeni.

Uued töökohad tekivad läbi reaalsete investeeringute või siis ettevõtluskeskkonna paranemise. See võib tähendada hinnatõusu, kui uusi töökohti. Rääkida hinnatõusust ainult läbi EURO tuleku on läbinähtvalt populistlik. Hinnad on tõusnud Eestis pidevalt ning tõusevad veelgi, olenemate sellest, kas meil on käibel EURO või kroon. Tänane maailma majandus on nii üles ehitatud, et kogu edu seisneb ainult tõusudel. Kui hinnad langeks, langeksid ka palgad ja töökohtade arv samuti. Õnneks on nende tõusudega kaanenud ka elu kvaliteedi tõus. Võrrelgem kasvõi olukorda täna ja 15 aastat tagasi. Kindlasti on peresid, kelle olukord on kahjuks halvem kui toona, kuid üldiselt on eestlaste elujärg tunduvalt euroopalikum. Pikk tee on käidud ning pikk tee on veel käia. See on noore ühiskonna paratamatus.

Laenude peal ei ole kindlasti hea elada, seda tunnetavad omal nahal tuhanded Eesti pered ning kindlasti ei ole laenude toel tegevuskulude katmine ka riigile ega omavalitsusele lahendus pikajaliseks stabiilseks olukorraks. Tagasi peavad maksma selle meie lapsed ja lapselapsed. Milleks seda siis veel neile pärandada?

Eelarve tasakaal ja kulude vastavus tuludele on stabiilsuse saavutamisel ja hoidmisel esimene prioriteet. Ammust ajast on teada tõde, võõrast raha on hea kulutada, kuid hiljem raske tagastada. Järelikult tuleb kulutada niipalju kui tulud lubavad. Seda sama teevad ju paljud Eesti pered. Krediitkaardi tagasimakse on iga kuu valus löök perede rahakotile ning ikka ja jälle tekib mõte, et miks me selle endale soetama pidime.

Üheks oluliseks aruteluteemaks on tõusnud ka kõrgharidus. Tööandjad nõuavad tasulist kõrgharidust ja üliõpilased vastupidist. Tean, millest räägin, sest olen ka ise just kaugõppes lõpetanud ülikooli, kus tuli maksta iga aastast õppemaksu.

Tänane süsteem on tegelikult hästi toimiv. Miks hakata taas seda muutma või äärmusesse kallutama? Täna on meil kõigil siiski olemas võimalused kõrgharidust omandada. Saavutades head õpitulemused juba kesk- või kutsekoolis, on ka vaesemate perede lastel võimalus omandada tasuta kõrgharidus, mida finantseerib riik. Teistel on võimalus omandada teadmised kas töö kõrvalt või niisama ka päevases õppes, omaltpoolt rahaliselt panustades. Tean, et töö kõrvalt on raske haridust omandada, kuid kindlasti ei tohiks kõne alla tulla selle võimaluse äravõtmine. Samuti ei peaks olema kõrgharidus totaalselt kõigile tasuta. Selle saamiseks tuleb ka varasemas kooliastmes pingutada ja ennast tõestada.

On arvatud, et tasuline kõrgharidus tooks ehk juurde kutseõppureid. Kuid ehk peaks kutsekoole siiski võrdlema just keskkooli, mitte kõrgkooliga. Täna võiks olla pigem eesmärk kasvatada juba peale põhikooli minevate õppurite suundumist kutsekoolidesse. Esmalt annab see tööturule vähemate aastate arvuga (seega väiksemate kuludega)oma ala spetsialiste, vähendab keskkoolide koormust ning kutsekoolist hea hariduse saamisel ka kõrgkoolidesse tahtjaid. See oleks lahendus kõigile kolmele täna püstitatud murele.

Kohe kindlasti ei saa ühiskonda üles ehitada eesmärgiga,et kõigile kõrgharidus ja tingimusteta!. Samuti ei saa seda ka üles ehitada eesmärgiga- mida vähem seda parem, piirame! Tänase Eesti edu on suuresti saavutatud just hariduse heale kättesaadavusele ja õpihimulistele eestlastele. Ärme seda mõne rumala otsusega ära lõhu.

Isamaa ja Res Publica Liit on alustanud üleriigilist küsitlust, saamaks teada, mida täna rahvas oluliseks peab. Palju on räägitud, et poliitik ei suhtle valijaga ning erakondi ei huvita valijate arvamus. IRL-i huvitab valijate arvamus. Sellest tingitult on ka antud küsitlus ette võetud. Kui enamus erakondi koostab programmi oma äranägemise järgi, ehk siis partei tagatubades, siis IRL mitte. See on üks võimalus kaasata valijat erakonna valimisprogrammi koostamisse ning annab valijale ka võimaluse rääkida selle kaudu Eesti arengule lisaks mõne erakonna poolt hääletamisega ka teistmoodi kaasa. Tark valija kasutab seda võimalust ning IRL-i valija on olnud järjepidevalt alati just tark ning parim valija. Arukat Eestit kõigile!

Avaldatud "Elva Postipoisis" 02.10.2010 LK4 vaata siit!

Valimised ühel päeval ei vääri arutamistki.

Reformierakonna plaan viia valimised ühele ajale on kindlasti valijate tähelepanu eemale juhtimine muudelt probleemidelt ja näib puhtalt ainult neile kasuliku otsusena. Mingeid asjalikke ja läbikaalutud argumente sellel ettepanekul pole.

Valimiste teema ülestõstmine praegusel hetkel, kus meil on muid muresid, näib tõesti ainult puhtalt vee sogamisena ja soovina muudelt teemadelt tähelepanu kõrvale juhtida.

Selle otsuse tagant kumab tugevalt Reformierakonna suur soov ja lootus olla ainult kord nelja aasta tagant valijale kalli kampaania toel usaldusväärne partner, kogu ülejäänud ajal aga rahvast võõrdunud valitsejad.

Kui valimisi korraldataks tõesti nii suure vahega, võõrdub rahvas poliitikast veelgi ja usaldust ei võida ükski valitsemistasand. Loodetavalt ei ole see valimismuudatuse idee autorite eesmärk.

Omavalitsusi pisendada?

Veelgi suuremat ebakõla põhjustab teadmine, et üleriigilise esinduskogu valimine varjutab kindlasti kohalikke valimisi. Ega ometi taheta omavalitsusi pisendada ja tähtsusetuks muuta?

Tegelikkuses on kõikide valimiste teemad erinevad ja rõhuasetused nii omavalitsuste kui ka riigi tasandil täiesti erinevates nurkades. Või loodetakse hoopis populismi toel kasvatada oma erakonnale toetust mõlematel valimistel korraga? Seda on ju varem ka tehtud, kuid siis taipasid paljud valijad ülesseatud lõksu ära.

Pole ju mõtet omavalitsuste valimistel rääkida riigi maksudest, näiteks tulumaksu alandamisest. Reformierakond ehk loodabki selliste loosungitega võita ka kohalikul tasandil populaarsust, seega tehes kampaaniat üksluiselt, ilma kohalike probleemideta.

Aga võib-olla polegi neil kohalikul tasandil enam kompetentsi? On vaid lootus lüüa ühe populistliku loosungiga kõikidel valimistel?! Selline käitumine sarnaneb väga teise liberaali, Keskerakonna omaga, nemad on samuti sellist populistlikku valimiskampaaniat harrastanud.

Tagajärjeks on aga valija veelgi suurem võõrandumine võimust ja valimistulemusi hakkab otsustama väike kildkond, mis võib omakorda viia selleni, et valimistest võtab osa heal juhul 25 protsenti valimisõiguslikest. Ohtlik suund meie demokraatiale.

Kaks kanget

Idee autorite argumendid on niivõrd nõrgad, et neid ei tasuks isegi arutamisele võtta. Võimalus kampaania kulusid kokku hoida ja energiat säästa on puhas ulme.

Tegelikult on just Reformierakond koos Keskerakonnaga ise olnud need kaks erakonda, kes on kulutused suureks ajanud - ja nüüd tehakse nägu, et kampaaniaraha saaks sel moel kokku hoida! Kokku oleks võinud hoida varem ja kokku tuleb hoida ka tulevikus, ainult et teisel moel.

Valimised peavad muutuma siiski sisuliseks, mitte võidu vehkimiseks suurte plakatitega, kust ei loe välja muud kui mõne reklaamikompanii välja mõeldud loosungit.

Viimastel valimistel olid suurimad vehkijad siiski juba nimetatud kaks erakonda, Isamaa ja Res Publica Liit keskendus rohkem sisule, kohtudes tänavatel valijatega silmast silma, mis oli kindlasti sisukam kui «suure» Andruse või «suure» Edgari plakatitega tõtt vahtida.

Igas maakonnas, igas vallas ning linnas on oma teemad ja oma probleemid, mis ei paistaks suure kampaania raamidest kuidagimoodi välja. Sama hästi võiks siis juba kohalikud valimised üldse ära jätta ja riigikogu valimiste tulemuste järgi jagada sama proportsiooni alusel ära ka kohalike volikogude mandaadid.

Korra on juba seesuguse reha otsa astutud - kui eelmise aasta juunis mindi Euroopa Parlamendi valimistele kinniste nimekirjadega. Mida see kaasa tõi? Ainsana selle, et valimiskorda tuleb taas muuta avatud nimekirjade kasuks.

Üks võitja

Tegelikult oli eelmistel valimistel võitjaid ainult üks, Reformierakond. Teised erakonnad kõik kaotasid, isegi Keskerakond. Oravate bränd oli sellel hetkel piisavalt tugev, et sellest kasu lõigata, kuigi kandidaadid olid teiste erakondade omadega võrreldes nõrgavõitu.

Muidugi oli see oravate kaval trikk, mis neil edukalt läbi läks. Suurimaks kaotajaks oli aga kahjuks hoopis rahvas ehk valijad. Need polnud mingid valimised. Need oli vaid erakondade brändide omavaheline jõukatsumine.

Selliseid asju ei tohiks me oma valijatele Eestis enam pakkuda. Eestlasest valijat sellisel moel rumalaks pidada on väga lühinägelik igale erakonnale.

Valimiste ühele päevale viimine ei ole asi, mida tasuks isegi kaaluda, ja praegune kord on igati demokraatiat toetav. Kulude kokkuhoiust võime aga rääkida muus võtmes - näiteks haldusreform. Teeme hoopis selle ükskord ära!

Ilmunud "Tartu Postimehes" vaata siit!

Uus hingamine Kongutas

Kohalike valimiste järel puhuvad Kongutas uued tuuled.

Loe täispikka versioooni "Elva Postipoisis" 06.02.2010 LK4 vaata siit!