Oravad purevad pahatahtlikult madalapalgaliste pähkleid.

Reformierakond on teinud teatavaks oma seekordsed valimislubadused. Näiteks tööjõumaksude alandamine keskmist palka teenivale inimesele 756 eurot aastas. Seda plaanitakse saavutada tulumaksuvaba miinimumi kahekordistamise, sotsiaalmaksu 2% alandamise ja töötuskindlustusmaksu 0,45% alandamisega. Põhiliseks katteallikaks on pakutud tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu.

Kahjuks ei tundu ülejäänud katteallikad nagu kulude kokkuhoid ja majanduskasv valitsuspartei senise tegevuse taustal kuigi tõsiseltvõetavad. Seda enam, et peaministripartei seekordsed valimislubadused pigem koormavad riigieelarvet ning ideid majanduse elavdamiseks või Eesti arengule jõulise tõuke andmiseks ei pakuta.

Kutsutakse kuhugi edasi, kuid kuhu kutsutakse, ei ole mõistetav. Kas läheme peaministriga edasi väljarände suurenemise ja majanduse paigalseisu suunas? Või kuhu? Ja kuidas siis Eesti sellest suuremaks, jõukamaks ja avatumaks saab?

Pakutav katteallikas aktsiisitõusu näol on suhteliselt jabur. Seda veel seltskonna poolt, kes on alati nõudnud oponentidelt katteallikaid väga resoluutselt ja negatiivse hoiakuga. Aktsiise on oravad ikka ja jälle augutäiteks pakkunud. Kui majandustõus ehitatakse üles aktsiiside tõusule, siis tundub, et majanduse toimimisest sellel kõrgelt lennata plaanival noorel seltskonnal ikkagi täit arusaamist pole. Ehk peab lõpuks seekord paika ütlus, et see valitsus, kes tõstab õlle hinda, kaua võimul ei jätka.

Täna on meie alkoholi- ja tubakaaktsiisid jõudnud juba päris kõrgele. Aktsiise on tõstetud pea igal aastal, suuremad tõusud on olnud aastail 2008-2009, mil kange alkoholi aktsiis tõusis ühel aastal isegi 30%. Juba siis nähti ohtu selles, et see suurendab nõndanimetatud musta turu osakaalu.

On lühinägelik, et me tõstame aktsiise ja kiusame sellega ettevõtjaid, kuid samaaegselt ei tegele musta turuga. Viimase jaoks puudub Reformierakonna valimislubadustes plaan. Pigem saame kuulda, et Politsei- ja piirivalveamet ei tööta rahapuuduse tõttu täisvõimsusel ning selle tõttu on piir võssa kasvanud ja uurimistegevused poolikud. Põhimõtteliselt must turg õitseb ja saab aktsiisitõusuga veelgi tarbijaid juurde.

Lisaks mustale turule mõjutab pidev alkoholiaktsiisi tõus ka antud valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid ja seeläbi ka töötajaskonda. Seega kaudselt ka maksulaekumist. Eriti turismi- ja toitlustusvaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Selliste muudatuste puhul oleks hea, kui kogu turg oleks eelnevalt läbi uuritud ja tagajärjed läbi analüüsitud. Praegune käik tundub aga olevat pigem läbimõtlemata ja lihtne katteallikas valimislubadustele.

Maapiirkondades on väga suur osa töötajaskonnast seotud turismivaldkonnaga. Nende palk on tugevalt alla Eesti keskmise. Majutus- ja toitlustusvaldkonnas on töötajate keskmine palk 600 eurot, mis on Eesti kesmisest pea 400 eurot väiksem. Antud valdkonnaga on seotud ka hulgi- ja jaekaubandusega tegelevad töötajad, kelle keskmine on samuti Eesti keskmisest väiksem.

Toitlustusettevõtted aga on väga tugevalt sõltuvuses alkoholi müügist, eriti turistidele. Antud aktsiisi tõus mõjutab Eesti kui turismisihtkoha atraktiivsust, teenuse kvaliteeti ja konkurentsivõimet ning pärsib oluliselt toitlustusettevõtete jätkusuutlikku arengut. Samuti mõjutab see negatiivselt antud valdkonnas töötavate inimeste sissetulekut. Halvemal juhul võib see kaasa tuua nende valdkondade töötajatele töökaotuse ettevõtete sissetulekute vähenemise ja kulude kokkuhoiu tõttu.

Juba praegu on Lätis aktsiis madalam ja nii Venemaa turistid kui Eesti enda elanikud käivad naaberriigis alkoholi ostmas. Ebamõistlikult kõrgem aktsiis soosib piiriülest musta äritegevust idast ja vähendab Soomest tulevate turistide arvu. See kõik ei ole kuidagi kooskõlas jõukama Eesti loosungiga, pigem vastupidi.

Täna on Eesti olukorras, kus vaja oleks majandust elavdada, et tekiks uusi tasuvaid töökohti ning elanikkonna ostujõud kasvaks. Mis kasu on keskmist palka teeniva inimese 700-eurosest aastasest võidust, kui selle tõttu võivad tuhanded inimesed üldse oma töötasust ilma jääda? Ostujõuline tarbijaskond väheneb ning kaotajaid on juba rohkem kui võitjaid.

Meie eesmärk peaks olema keskklassi arvukuse tõstmine, millega koos tõuseb kogu ühiskonna ostujõud. Selleks on vajalik madalapalgaliste järk-järguline lähendamine keskklassile, jõuliste, mitte kosmeetiliste maksusoodustuste ja miinimumtasu kasvu näol. Üks on kindel: majanduskasvu ja uut arenguhüpet ei saavutata ainult aktsiiside pideva tõusuga.

Avaldatud Delfi Rahva Hääles 25.11.2014 

Käesolev aasta hakkab lõpule jõudma

Head kongutalased. Soe sügis hakkab mööda saama ja talve aeg on kätte jõudnud. Kaugel pole ka enam aastavahetus ning enne seda Jõuluõhtu. Taaskord saab üks aasta läbi, seda siis 2014. aasta.

Aasta lõpp on Konguta vallale olnud tegus. Uuendasime valla arengukava aastani 2020. Tänan kõiki vallakodanike ja volikogu komisjone muudatusettepanekute eest. Alati saab arutelu olla veelgi aktiivsema osalusega, kuid kahel avalikul arutelul 29.08 ja 09.10 oli põhiline valla aktiiv siiski kohal. Suured tänud ka eestvedaja arengu- ja keskkonnanõunik Riina Savisaarele.

Suuremad teemad ja muudatused olid seotud Annikoru puhkepargi, Kentsi paisjärve ja Kavilda ürgoru ühendamine üheks projektiks kuhu lisanus veel ka Mäeotsa suusakeskus. Samuti avalikuks kasutuseks olevate ruumide vajadus Annikorus, piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks. Need kaks ja Annikoru kergliiklustee saavad arvatavalt olema meie suurprojektid järgmistel aastatel. Hoiame Teid nende arengutega kindlasti kursis.

Sügis on toonud meile ka uut hingamist Konguta algkool- lasteaiale, kus on üles seatud moodullasteaia osa. Hetkel käib laste ja süsteemi harjutamine ning uuest aastast peaks kõik kenasti täiemahuliselt tööle minema. Oleme Tartumaal teine omavalitsus, kus lasteaia järjekord kiiresti moodullasteaia rentimisega lahendati. Ruumid on igati kaasaegsed ja puhtad ning soojad. Saab ainult edu soovida personalile ja lusti lastele.

Oleme ka sellel sügisel edasi arendanud Konguta valla külade valgustuse projekti. Kui varem on saanud valgustuse täienduse juba viis erinevat küla siis seekord jõudis kord kätte Karijärvele ja Suure-Konguta bussipeatuseni. Leiame endiselt, et turvalisus ja heakord on need märksõnad mis elanikele omavalitsuses korda lähevad. Elanike juurdekasv on selle väite õigsust loodetavalt ka kinnitanud. Prognooside järgi saab 2014. aasta olema juba viies järjestikune aasta kus Konguta valla elanike arv on kasvanud. Tänan kõiki selle eest!

Valmis sai ka Metsalaane küla keskse tee viimine mustkatte alla just nii nagu eelmises ülevaates kirjutasin. Hetkel on veel Elva linnale kuuluvale lõigule mustkate panemata, kuid seda ei saagi ennem teha, kui Elva linnavolikogu antud lõigu Konguta vallale annab. Meie valmisolek see vastu võtta on olemas ja Elva linna valmisolek antud teelõik meile anda samuti. Meil jääb üle ainult oodata sellekohast Elva linnavolikogu otsust.

Oktoobrikuu volikogus muutsime ka valitsemise veelgi avalikumaks. Selleks kinnitas volikogu eelarve- ja arengukomisjoni ettepaneku teha volikogu istungitel hääletamine nimeliseks. See tähendab täpsustatult seda, et nii volikogu istungite salvestises kui protokollis hakkab olema otsuste ja määruste hääletamine kajastatud nimeliselt. Seda ka Konguta valla teatajas ilmuvates volikogu ülevaadetes. Sellega on igal valijal võimalus näha volinike meelsust otsuste vastuvõtmisel ja tulemused ei ole anonüümsed poolt ja vastu hääled vaid seotud volinikega.

Tahaksin veel eraldi tänada Konguta Kooli personali ning seekord eelkõige Kaie Tali-t, kes sai kuu alguses tunnustatud kui Tartumaa aasta terviseedendaja. Suured tänud aktiivse panuse eest Kaie-le ning edaspidiseks palju jõudu ja jaksu. On meeldiv näha ja kuulda selliseid tunnustusi antamas just meie valla aktiivsetele inimestele. See näitab veelgi, et Konguta vald on tegijate vald.

On küll novembrikuu lõpp, kuid juba praegu soovin Teile kõigile lumerohket ning rahuliku detsembrikuud ja Jõuluaaega. Kaugel see aastavahetuski enam on, kus saame teha kokkuvõtteid käesoleva aasta tegemisest ja seada sihte uueks 2015. aastaks. Olge terved ja positiivsed!

Märt Meesak

volikogu esimees

Avaldatud "Konguta valla teataja" 2014. aasta novembri numbris

Ei taha Ühtse Venemaa süsteemi, tänan!

Millise täistuuridel pöörleva hoo on üles võtnud poliitkarneval võimukoridorides! Lausa hirm tuleb, et mõni saab sellise tormamisega veel füüsiliselt viga. Erakondade uksi paugutatakse lahti ja kinni ning ministeeriumide omi samuti. Kes läheb, kes tuleb ja kes kelle asemele asub, see on viimaste päevade suurim müsteerium ning meediasündmus.

Tolm on üles löödud niivõrd vara, et ei tea kas valimisteni vastu peetaksegi.

Sagimine läks tegelikult lahti juba kuukene tagasi. Siis kui mõni Riigikogu liige otsustas Keskerakonna hüljata ja mõni mitte. Siis tuli uudiseid, et täieneb IRL-i tuntud nägude rida. Tulejaid ja minejaid oli ka sotside ja oravate ridades. Krossi teemal läks käima kummaline komejant. Üks endine IRL-ikas tuli temaga kaasa, kuigi kaalus esialgu hoopis sotsiks hakkamist. Juba see näitas, et tegelikult polegi eriti vahet, kust kuhu liigud.

Sellele eelnevalt ja järgnevalt on üha enam kuulsaid ja kummalisi liitunud just tänase võimuparteiga. Hakka või ise ka uskuma, et viimane esindabki kõige paremini paremini seda võimuasja siin Eestis. Kogu selle tormamisega just seda meile selgeks teha püütaksegi. Ei saa ju tekkida kahtlust – kui nii paljud lähevad ausalt Eesti riiki teenima just Reformierakonda, siis peab seal selleks võimalus olema.

Eks tegelikult ongi. On viimane ju nüüdseks juba viisteist aastat võimul olnud. Tähelepanelik valija muidugi mäletab, et koalitsioonis on oldud koos kõigi tänaste kartellierakondadega. Vahet pole, mida enne valimisi on räägitud. Küll on lubatud hoida eemal Savisaar, kes sai Ansipi valitsuse majandusministriks, küll riigi majanduse kindlasti ummikusse keeravad sotsid, kuigi just viimastega ollakse täna valitsuses. Kes näeb siin vägevat oskust seista oma valijate eest, kes aga vägevat oskust iga hinna eest pirukat jagada, unustades väärtused ja põhimõtted.

Eriti paneb õhku ahmima see nelja kartellipartei vaheline jooksmine. No milleks üldse seal joosta või rapsida? Suurt erinevust neil ju tegelikult ei ole. Otsused ja jutt on täpselt selline, milline sellel päeval soodsam on. Kes on sots ja kes liberaal? Sellest ei saa enam ammu eriti aru. Vabalt võiks nende ühine nimetaja olla juba Eesti Riigipartei, koos erinevate huvigruppidega selle sees.

Kui Eestis peaks ületama üks erakond parlamendi valimistel 50 mandaadi piiri, muutuvad asjad päris nukraks. Ühe partei võimu oleme Tallinnas juba omajagu näinud ning teame, kuhu see viia võib. Ei tooks selline tulem ka Toompeal paremat tulevikku. Juba täna on võimukoridorides tunda liigset ühesuunalist tegevust. Sellist Ühtse Venemaa laadset süsteemi, nagu on kujunenud Venemaal, me Eestis lubada ei tohi.

Surve säilitada nelja erakonna süsteemi või kehvemal juhul saavutada kahe ning kõige halvema stsenaariumi järgi ühe erakonna võim on täiesti tuntav. Metsikuks rabistamiseks on läinud ka ministrite tasandil. Paistab, et nimekirjade kokkupanek on valusam kui välja paistab.

Praegune "kõik ühiselt võimupartei ridadesse!" suund on murettekitav. Riigierakondade vahel jooksmine samuti. See näitab, et meie poliitiline süsteem on liikunud suletuse poole. Nagu muid valikuvõimalusi ei olekski ning Eestis kehtiks nelja partei süsteem. Üleöö minnakse juttude järgi täiesti erineva maailmavaatega erakonnast teise niivõrd kergelt ja niivõrd populistlike põhjendustega.

On aeg hakata hindama poliitikuid tegude, mitte sõnade järgi. Seekord on vaja vaadata reaalselt enda ümber, et mida need kaua võimul püsinud võimurid meie kõigi heaks tegelikult teinud on. 

Tõmbame Ühtse Venemaa süsteemi poole liikumisele pidurit ning anname võimaluse kogukondadele – rahvale endale – neile, kes on meiesugused – headele ja tavalistele Eesti inimestele meie kõrval, erinevatelt elualadelt ja erinevates valdkondades pädevate teadmistega kogukonna liikmetele.

Avaldatud 06.11.14 Delfi Rahva Hääles:  http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/mart-meesak-ei-taha-uhtse-venemaa-susteemi-tanan.d?id=70102063

Viimase valitsusvangerduse teemal

Täna teatavaks tulnud uudis, et valitsuses tuleb taas vangerdus ei olnud sisu mõistes üllatus. Reformierakonna uus põlvkond on tegemas enne valimisi vangerdusi enda semude kasuks. Pikaaegse välisministri ärev olek juba saateid tagasi Foorumis reetis tema närvilisuse. Viimastel päevadel loobumise ja lõpuks mitte loobumisega on näha alla andmist erakonna sisesele survele. 

Pentus-Rosimannuse liigutamine välisministriks on selge märk oravate tegelikust nõrkusest. Keskkonnaministeerium ei olnud viimasele just väljapaistvaim koht ning just enne valimisi on antud ministeeriumis oodata ka probleemseid teemasid, eesotsas maavarade teema. Sellega päästeti oma jope jamadest, Eesti riigi huvide arvelt.

Mati Raidma saamine keskkonnaministriks oli aga loomulik jätk, kuna Tabivere vallavanem Lain oli juba kohvrid pakkinud ja Riigikokku pileti ära ostund. Nüüd saabki ta asendusliikmeks mitte varem Gräzini Euroopa parlamenti minekuga, vaid Raidma liikumisega valitsusse. See on selge märk, et omade eest seistakse Reformierakonnast päris nutikalt. Üllatavalt on kaotajaks jäetud Gräzin.

Sellised vangerdused aga on valijale selge märk, et antud vangerduste põhiline eesmärk ei ole mitte Eesti riigi, vaid oravate enda huvid. Sotside vaikiv nõusolek aga annab kinnitust, et ka nendes pole tegelikult ei midagi enamat kui soov võimul püsida.

Kuna enamus asendusi Reformierakonnas puudutab just Jõgeva- ja Tartumaa ringkonda on selleks 1.märtsil meil kõigil võimalus oma arvamust väljendada selliselt, et anda hääl Eesti Vabaerakonnale. Aitab küll sellest omakasupüüdlikust sahkerdamisest meie riigis!

Avaldatud Vabaerakona Jõgeva- ja Tartumaa Facebook-i lehel.