Kohalike volikogude
valimised on sügisel ees, kuid kas tulemused annavad tänastele
võimul olijatele selge signaali, muutusi on vaja, pole väga
kindel. Näiliselt on ehk volikogudesse kandideerimas erinevad
erakonnad ja nende nimekirjad, kuid valitsemise ja võimu
mentaliteet sellega ei muutu.
Valija võib isegi
valmiskasti juures leida nelja või viie erakonna nimekirjad,
kuid erinevust nimekirjade vahel tegelikult suurt ei ole. Tänased
kartellierakonnad kes kuuluvad ka riigi esindusorganisse on täpselt
ühte nägu ja tegu. Teemad millest räägitakse on
valikulised ning kuigi valimised on juba mõne kuu pärast,
on teemad ikkagi marginaalsed ja puudutavad enim kas riigielu
korraldust või võimujagamise korraldusi. Parteikontorid
loevad kokku nimekirjade arve ning lubavad üksteise võidu
valimistel välja panna rekord hulgal kandidaate.
Kogu praegune aur kulub
mitte kvaliteedi vaid kvantiteedi taga ajamisele ning kohalikud
aktiivsemad liikmed on jäänud selle tõttu
tahaplaanile. Tihti ei taha kartellierakonnad näha omi liikmeid
ka valimisliitude nimistutes, kuna see ei pidavat korralikule
erakondlasele ustav käitumine olema. Ustavust mõõdetakse
parteile sõnakuulekuse mitte kohaliku elu ja kogukonna heaks
tegutsemise järgi. Ka ametikohti jagatakse hiljem partei
lojaalsuse, mitte pädevuse järgi. Kõik on tegelikult
juba peakontoril ette määratud. Erakonna tavaliige on
ainult mutrike, mida võimurid kartellierakondades oma
äranägemise järgi liigutavad.
Kahjuks on kogu suure
erakondade vahelise mängu suurimaks kannatajaks kohalik
kogukond, kohalik elanik ja kohalik piirkond. Tegelikult seda juba
aastaid. Erakonnad mängivad omi suuri mänge ja
vastandumisi, kuigi nad on tänaseks juba kõik ühte
nägu muutunud. Valijatele räägitakse teemadel, mis
sobib kõigile osalistele, ehk omavahel on juba ammu paika
pandud valitud teemad mida ei lahata. Kannatavad aga erakondade
kohapealsed aktiivsed liikmed, kes tõesti kohapeal midagi
erakonnast olenemata ära soovivad teha ning kannatajaks on ka
tavakodanik.
Valla ja linnavalitsused
on üle-politiseeritud juba ka kahe tuhande elanikuga
omavalitsustes ning volikogu liikmed ei aja enam mitte kohaliku eluga
seotud asju kohapealsest nägemusest vaid partei poliitika poolt
suunatud rööbastes. Kogu asjaajamine on pööratud
segamini nagu pudru ja kapsad ning naabrimehed ei räägi
omavahel enam selle tõttu, kuna mõlema meelest kuulub
teine valesse kartellierakonda. Nad vaesekesed ei saa aga aru, et
põhimõtteliselt nad kuuluvad kõik ühte
kartellierakondade kontorite loodud patta, mida neist olenemata juba
ammu keedetakse ja segatakse.
Kogu aur kipub aina enam
minema erakonna poliitika õigustamisesse, kui avalikusega
dialoogi pidamisele. Teisiti arvajad tembeldatakse kohe vingujateks
ning nende isikud tallatakse porisse. Ikka selleks, et mitte pidada
avalikku arutelu ja ennem kuula, siis vasta, omavahelisele
rääkimisele, vaid süüdlaste otsimisele.
Kohalikust kümne pealisest volikogust on saanud tänaseks
partei bosside kelgunöörid. Meeldida tahetakse oma tegudega
mitte kohalikule kogukonnale vaid partei ladvikule. Seal on
tänutäheks truuduse eest loota paremat ametikohta ja
õlale patsutust. Kohalik kogukond saab ju sõna sekka
alles iga nelja aasta tagant. Erakondades läheb aga ametkohti
või tunnustusi jagamiseks igal aastal kui mitte tihemini.
Sellest tulenevalt on
sügiseste valimiste võtmes võimalik nii kohalikel
erakondlastel endal kui ka aktiivsel kohalikul kes sooviks oma
kodukoha arengusse panustada kaks varianti. Kas minna kogu erakondade
poolt määratud kartuselliga taaskord kaasa ja seista
parteiladviku tulemuste eest või ajada selg sirgu ning olla
kohaliku kogukonna huvide eest väljas. Viimast saab teha siiski
ilma erakondadeta ja valimisliitudes. Kohalikud valimised võiksidki
olla rohkem valimisliitude kesksed ning erakonna poliitika antud
teemal üldse väheselt esindatud.
Kindlasti ei välista
valimisliit seda, et naabrimehed volikogus ühiselt asjadest aru
saaksid ja teineteist teretaksid, kuid looks kõvasti paremad
tingimused kohalike teemadega tegelemiseks. Kindlasti on vahe ka
valimisliidul ja valimisliidul, kuid kui see on loodud kohalikul
tasandil, siis sellel puudub erakonna poolne surve. Erakond pole
iseenesest tont, kuid tänased kartellierakonnad ei vääri
enam usaldust. Nende nägu ja käitumismuster on sarnane ning
oma tegemistes on esiplaanil ladviku heaolu ning hüved ehk
võimuiha.
Kogu tegevus käib
parema võimupositsiooni ja sellega kaasnevate hüvede
püüdmise, mitte elukorralduse paremaks muutmiseks
tavainimesele. Hästi tuleb see välja kartellierakondade
viimaste meediasse jõudnud sündmustega omavahelistes
heitlustes ka parteide sees ning lisatooni annab peasekretäride
sõnavõtud nimekirjade ja kandidaatide või
liikmete rohkusest. Mis on sellega pistmist tädi Maalil kuskil
metsa vahel kes muretseb teede korrashoiu ja kaubabussi jätkumise
pärast. Või täiesti tavalisel Toomasel ning Mannil,
kes muretsevad kas lasteaia kohti nende võsukesele jagub.
Vaba Isamaaline Kodanik
on nendel valimistel tugevalt valimisliitude seljataga. Kindlasti on
kõik kohalikud aktiivsed ja kodukoha tegemistest huvitatud
kandidaadid oodatud kandideerima ja kohaliku elu üle julgemalt
sõna võtma. Vaba Isamaaline Kodanik on avatud kõigile
huvilistele, kes jagavad meiega ühiseid väärtusi ja
soovivad panustada just oma kodukoha arengusse ja tegemistesse. Et
kaubabussid käiksid, teed oleks sõidetavad aastaringselt
ning kõigile soovijatele jätkuks lasteaia koht, olenemata
milline kartellierakond võimul on või teiste suunal
süüdlast näitab.
Kuna nimekirju on üle
Eesti tulemas meie toetusel ja hüval nõul omajagu, siis
kindlasti ei ole veel hilja ka nendes kohtades algust nimekirjade
moodustamiseks teha, kus selleni veel senimaani jõutud pole.
Igat algatust, mis viiks kohalikul tasandil elu edasi ja tooks
tegemistesse värskeid mõtteid, tuleb tervitada. Selleks
tasub julgelt ka meiega ühendust võtta ning mitte
unustada head ütlust: igast väikesest asjast võib
saada suur asi.
Sellel sügisel
tasuks teha suure asjana kartellierakondadele üheselt selgeks,
et kohalikus elus pole neil enam asja kannuseid koguda parteile, vaid
põhiteemadeks on kohalik kogukond ja sealne heaolu. Seda aga
ilma kartellierakonna poliitika vaid valimisliitudes tegutsevate
sädeinimeste toel.
Elagu vabad
valimisliidud!