Tõmbekeskuste Eesti tõmbab!

Tõmbekeskuste Eesti on väga mõistlik lahendus ja on tegelikult meie Vaba Isamaaline Kodanik programmikavas ka täiesti olemas juba selle koostamisest alates, jaanuarist. Tahaks praegust siseministeeriumi alas olevat regionaalministri bürood tunnustada, et selleni on jõutud.

Regionaalpoliitiliselt on omavalitsuste liitmine oluline, kuid kindlasti ei saa see olla ainsaks tegevuseks antud reformi mõistes. Ümberkorraldust on vaja ka maakonna tasandil. Tänased maakonnad ei oma enam sellist rolli nagu nad algselt pidid omama ning uute omavalitsuste tekkel väheneb praeguste maavalitsuste roll veelgi. Selleks oleks vaja teha sarnane tõmbekeskuste reform ka maakonna tasandil, kus moodustuks Eestis viis kuni kaheksa piirkonna keskust. Miks mitte Riigikogu valimiste ringkondade järgi.

Muidugi eeldaks see ka maavalitsuste rolli muutmist ringkonna põhiseks, millele antaks tänaste maavalitsustega võrreldes rohkem otsustusvabadust ja vahendeid. Piirkonnavalitsused võiksid olla omavalitsuste teine tasand. Seal langetatakse otsuseid riikliku haridusvõrgu ja muu sellise suhtes mis vajab otsuseid üle omavalitsuste piiri. Piirkonnavalitsus oleks keskvalitsuse käepikendus ning kindlasti säiliks kontrolliks olemise roll omavalistuste üle. Mingil määral täidaks sealne omavalitsustest moodustatud nõukogu ka tänast omavalitsusliitu, ehk siis nõuandja roll jääks esmatasandile.

Lisaks vajavad aga ka 10 000 elanikuga uued vallad või linnad rohkem sõltumatust ja otsustusvabadust. Selleks on vaja muuta ka maksustamise võimalusi, mis annaks omavalitsustele kohustuste kõrvale ka võimalused ise oma rahakotti planeerida tulude poolelt. Tõmbekeskuste Eestis ei tohi kindlasti jääda kestma sarnane olukord, kus ollakse küll elanike arvult ja pindalalt suuremad, kuid siiski keskvalitsuse ripatsid, kellel pole reaalseid võimalusi enda tulu- ega kulubaasi suuruse üle otsustada.

Tõmbekeskustele peaks keskvalitsus tagama ka riigi poolsed olulised asutused, mis teeks neist veelgi väärtuslikumad keskused. Selleks saab olla riiklikult toetatud päästeüksus, gümnaasium, huvi- või spordikool, mitmekülgne kultuuriasutus, hooldatud teed ning ühistranspordi võrk uutesse keskustesse ja sealt edasi. Kõik selleks, et maal poleks ebamugav elada, kuna see on Tallinnast kaugel.

Linnastumist ei saa tänases ühiskonnas lihtsalt peatada, kuid maal elamist saab kindlasti lihtsamalt hoida kui seda senimaani tehtud. Selleks on vaja maapiirkonna elanikule tagada seal normaalseks eluks vajalikud teenused ning keskkond. Siis on igaühe otsustada kas nad tahavad elada linnarütmi või maarütmi keskel, elukvaliteedist järgi andmata. Lisaks on teada tõsiasi, et töökohad tekivad sinna kus on töö- ning ostujõudu. Tugevad tõmbekeskused Tallinnast väljas ning keskvalitsus saavad ainult koostöös olukorda elamisväärsemaks muuta üle kogu väikese Eesti.

Avaldatud 14.03.2013 ajalehes Vooremaa ja 16.03.2013 Elva Postipoisis

Kohalikud valimised kohalikele

Kohalikud valimised on varsti taas ukse ees ning juba praegu käib sagimine erakondade kontorites. Joonistatakse tabeleid, tehakse kaarte ning kirjutatakse üles nimesid. Kõik ikka selleks, keda ning kus saaks oma erakonna nime all valimistele saata. Justnagu valimiste eesmärk oleks erakonna võimalikult suur toetusnumber, mitte kohaliku eluolu edendamine ja sellele keskendumine.

Oleme täna olukorras, kus neli kartellierakonda on aastaid üritanud kogu mängu endale sobivamaks kujundada. Seda ikka võtetega, mis kõik teised alternatiivid eemale lükkaks ning nende värvides üksused aina kasvaks ning monopoliseeruks. Kuni eelmise aasta kevadeni läks peaaegu et kõik päris edukalt.

Riigikogu valimistel on lubatud ainult erakonnad, mille registreerimine ja mille tegevuse alused on seadustega rangelt reguleeritud. Ikka nii, et ellujäämine on võimalik ainult neljal suuremal. Liikmete alampiir on kaks korda kõrgem, kui muidu meie poolt hukkamõistu väärival idanaabril. Võrreldes suurema osa demokraatliku lääne ühiskonnaga, on see üldse tuhande kordne. Tänases Euroopas on demokraatlikult hästi toimivaid riike, meie eeskujusid muudes valdkondades, kus liikmete piir on olematu.

Kodanike algatusel loodud valimisliidud Riikogu valimistel on keelatud. Uute erakondade teke on aga peaaegu, et välistatud. Raha jagatakse enda otsustega riigi eelarvest endale. ResPublica tulek jäi viimaseks, kes ettevõtjate toetustega võis pildile murda. Ka selline võimalus likvideeriti koheselt kui ise oldi see saavutatud.

Isegi kandideermiseks on kõrbe kautsjon määratud, et ometi keegi ei mõtleks hakata aktiivseks ja üritada võimumonopoli kõigutada. Lisaks veel suhteliselt kõrge künnis ning isegi rahvusringhäälingu omavoliline suurte- väikeste lahterdamine eetris ning saadete planeerimisel. Kogu masinavärk on tööd teinud selleks, et igasugune mõte valimistel osaleda oleks eos tapetud.

Isegi kohalike valimiste teemal taheti 2009. aastaks sama teha, kuid see ei läinud nii õlitatult nagu loodeti. Siis taheti ka valimisliidud kohalikel valimistel keelata. Lisaks oldi juba nii pilve piiril, et europarlamendi valimistel tehti kinnised nimekirjad. Valimised taheti aina enam muuta farsiks ning ikka selle mõttega, et ega valijaid pole muuks vaja, kui juba varem erakondade tagaruumides kokku lepitu formaalseks kinnitajaks. Üks kartellierakond tahtis kohalikud ja riigi tasandi valimised lausa ühele ajale viia, et tülika valijaga veelgi harvem arvestada. Segavad teised raske töö tegemist pea igal aastal, kui saavad valimistel hinnaguid senisele tööle anda.

Kohalikud valimised on aga taaskord tulemas ning need valimised peaksid keskenduma ükskord ometi ka kohalikele teemadele. Ikka ja jälle on erakonnad kaaperdanud valimised muude teemadega. Olgu selleks siis Presidendi valimiste, erakondade omavaheliste arveteklaarimise või Savisaare ning vene kaardi lehvitamisega. Ikka ja jälle on kohalik kogukond lükatud teisejärguliseks ning tema huvid pisenenud erakondade poolt valitud suurte teemade varju. Oskuslikult on erakonnad teinud ka kohalikud valimised loosunglikuks must- valge, parem- vasak teemadeks.

Sellel aastal tuleb kodanikel endal vaadata asja teistmoodi. Tuleb ise haarata ohjad ning rääkida ning arutleda oma kodukoha ning kogukonna muredest ning rõõmudest. Seda igas Eestimaa nurgas eraldi, oma vajadusi silmas pidades. Haarata tuleb aktiivsusega initsiatiiv ning osaleda enda kodukoha parema elukorralduse nimel valimistel. Seda mitte erakondade poolt valitud taktikepi ja värvi all, vaid kodanike valimisliitudes. See annab võimaluse, et rääkida saab ka kohalikest teemadest ja peale ei ole surutud erakondlikud paradigmad.

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik on erakondade väline kodanike ühendus. Ühing leiab, et suuri eesmärke saavutatakse ühiskonnas, kus hinnatakse kõrgelt väärikust ja konservatiivseid väärtusi: vabadust, avatust, rahvuslust, vastutustunnet, hoolivust ja usaldust. Vaba kodanik on kõrgeima riigivõimu kandja.

Selleks on ühing pakkumas tuge valimisliitudele üle Eesti, kes jagavad ühingu väärtusi ning peavad oluliseks, et meil tuleb oma saatust ise määrata ja juhtida. Kohalikel valimistel saab olla edukas ka erakonnast sõltumata. Meiega saab ühendust vabakoda kodulehel. Arukaid valikuid!

Avaldatud 18.03.2013 Tartu Postimehes

Aeg on valijaid usaldama hakata.

Eesti on demokraatlik riik ning peaks omama demokraatlikku valimissüsteemi. Paarkümmend aastat tagasi valitud süsteem aga tänasel päeval enam valija ootusi ei täida ega õiglust jalule ei sea. Vali keda tahad, erakonna poolt järjestatud nimekiri on ikkagi olulisem. Rahva tahe ei pääse esile ning see paneb valijad pettuma. Kogu süsteemil on mitu tahku, mis tuleks ümber vaadata nii, et valijate tahe oleks rohkem esindatud. Pole vajalik karta valijate valikuid ning pidada neid rumalateks. Aeg on süsteemi uuendamiseks küps.

Valimiskünnis on üks olulisemaid selekteerivaid tegureid kogu süsteemis. See tekitab olukorra, kus osa hääli „sunnitakse“ valima neid, kes arvamusel kindlalt seatud künnise ületavad. Teadagi on inimloomuses omadus, et tahetakse võitjate poolt olla ja nii ei soovita oma häält anda neile, kes esinduskokku valituks ei osutu. Seda just erakonna/nimekirja mõistes. Kuna aga künnis on niigi piisavalt kõrge, röövib selle seadmine niigi väiksema toetusega nimekirjalt lisahääli ehk kõhklejaid. Valija on sunnitud valima mitte südametunnistuse vaid pragmaatilisuse järgi.

Miks on just see viis protsenti see kriitiline mass kes valituks peaks osutuma? Tegemist on ju päris suure hulga inimeste toetusega mis eemale lükatakse ja künnise ületanute vahel jagatakse. Kus on demokraatlik valik ja õiglus juhul kui valija hääl ei lähe valitule vaid kaudselt nimekirjale kellele ta häält ei andnud? Süsteem on igaljuhul vildakas ja valijaid narriv ning valitsejaid soosiv. Künnise alandamine on kindel tegur, mis tuleks järgmisteks Riigikogu valimisteks muuta. See oleks juba sellelgi korral andnud suurema nimekirjade arvu pääsemise parlamenti, kui ainult tänased neli. Arvamuste paljusus on demokraatia rikkus.

Oluline tegur tulemuste osalisele ettemääramisele on kautsjon. See on soosiv valitsejale endale, mitte valijale. Kuna täna jagatakse parlamendi erakondadele riigi eelarvest suured summad raha ja valituks mitte osutunud ei saa ka makstud kautsjoni tagasi, on ring juba varakult kitsaks kokku tõmmatud. Künnis ühelt poolt ja kõrge kautsjonitasu teiselt poolt ning pole lootustki. Valitseja võib ennast igavesena tunda ja valija rahade eest endale aina suuremaid toetusi maksta. Raha ei tohi teha tulemust juba enne valimisi osaliselt ette ning kautsjoni maksmine tuleks kaotada. Seda olukorras kus ainult erakond saab nimekirjana parlamendi valimistel kandideerida ning erakonna saab moodustada 1000. liikme olemasolul ja erakonnale on ette nähtud aruandlus ja järelvalve.

Kolmas ja ehk olulisemgi valija tahte arvestamise koht on nimekirjade koostamine ja kandidaatide järjestamine. Täna oleme olukorras kus erakond paneb järjestuse paika ja valijal ei jää valimistel muud kui kirjutada sedelile ühe sobiva erakonna kandidaadi number. Oluline osa valituks osutunuid on juba erakonna poolse nimekirja koostamisega ette määratud. Valija tahe on näiline ning valitavad on taaskord ennast targemaks ja kavalamaks pidanud. Otsus on sündinud osaliselt ära juba enne valimiste toimumist. Valimised ainult kinnistavad varasemad partei otsused. Süsteem on täielikult vildakas ja oleks vaja ära muuta.

Selleks tuleks hakata valimistel järjestama kandidaate saadud häälte alusel. Valituks osutuvad need, kes koguvad enim hääli. Kuna meil on tegemist valimisringkondadega, siis tuleks seal arvesse võtta valijate suhtarvu valitavate saadud häältesse. See annaks olukorra, kus antud ringkonnas populaarne kandidaat osutub ikka valituks, mitte tema hääled ei kandu üle kellelegi teisele. Ehk siis erakond ise ei määra valituid vaid valijad.

Samuti tuleks siduda kandidaadid rohkem ringkonnaga kus kandideeritakse. Tänane olukord on jällegi valitseja enda poolt ette määratud mängureeglitega ette kinnitatud. Tõstes kandidaate ringkonnast ringkonda ,kus viimane lubab iga kord uuele ringkonnale parimat elu, ei saa olla õige. Valijal peab olema võimalus anda hinnang eelmisel korral tema ringkonnast valitud saadiku tööle. Selleks tuleks siduda valitud saadik ringkonnaga.

Süsteem peaks valitud saadiku panema kahe valiku ette. Esmalt kas peale saadikuks olekut kandideerib ta samas ringkonnas või jätab valimised vahele. Viimane annaks talle õiguse järgmistel valimistel kandideerida uues ringkonnas. Esimene variant aga annaks valijale võimaluse anda hinnang tema tehtud tööle valitud saadikuna. See seoks valituid rohkem valijatega ning paneks neid ka rohkem aruandlust ning tagasisidet ringkonnaga jagama.

Taas kord valituks osutudes on saadik teinud varasemalt head tööd ja valija annab talle uue mandaadi. Kui valijate meelest pole töö olnud piisav siis ta tagasi valitud ei saa. Nii võib ta proovida järgmisel korral juba uut ringkonda. Selline piirand ei kehtiks aga neile, kes valituks ei ole osutunud. Neil peaks olema ringkonna valimise vabadus. Selline süsteem välistab erakondade mängu, kus kandidaate tõstetakse ühest ringkonnast teise ilma, et valijatele saadikud oma tegemistest aru annaks ja neid millekski üldse valijate ees valitud ringkonnas kohustaks.

Tegemist on ainult mõnede teguritega mis oluliselt juba muudaks meie valimissüsteemi ausamaks valijate suhtes. Olukorras kus iga päev on jutuks rahva võõrandumine poliitikast ja riigi kaugenemine kodanikest on muutuste aeg küps. Lõpetame valitavate enda poolt ette määratud valimistulemuse tegemise ja anname täieliku õiguse valijale endale. Loome kõikidele nimekirjadele enne valimisi võrdse stardipositsiooni, mitte ei rakenda juba enne valimispäeva võrdselt valituks osutamist kitsendavaid tegureid. Olgem ausad enda ja valijate suhtes.

Avaldatud lühendatud kujul Postimehes 30.11.2012 "Kandideeri samas kohas või jäta valimised vahele" ja täies mahus 19.01.2013 Elva Postipoisis