Valimised ühel päeval ei vääri arutamistki.

Reformierakonna plaan viia valimised ühele ajale on kindlasti valijate tähelepanu eemale juhtimine muudelt probleemidelt ja näib puhtalt ainult neile kasuliku otsusena. Mingeid asjalikke ja läbikaalutud argumente sellel ettepanekul pole.

Valimiste teema ülestõstmine praegusel hetkel, kus meil on muid muresid, näib tõesti ainult puhtalt vee sogamisena ja soovina muudelt teemadelt tähelepanu kõrvale juhtida.

Selle otsuse tagant kumab tugevalt Reformierakonna suur soov ja lootus olla ainult kord nelja aasta tagant valijale kalli kampaania toel usaldusväärne partner, kogu ülejäänud ajal aga rahvast võõrdunud valitsejad.

Kui valimisi korraldataks tõesti nii suure vahega, võõrdub rahvas poliitikast veelgi ja usaldust ei võida ükski valitsemistasand. Loodetavalt ei ole see valimismuudatuse idee autorite eesmärk.

Omavalitsusi pisendada?

Veelgi suuremat ebakõla põhjustab teadmine, et üleriigilise esinduskogu valimine varjutab kindlasti kohalikke valimisi. Ega ometi taheta omavalitsusi pisendada ja tähtsusetuks muuta?

Tegelikkuses on kõikide valimiste teemad erinevad ja rõhuasetused nii omavalitsuste kui ka riigi tasandil täiesti erinevates nurkades. Või loodetakse hoopis populismi toel kasvatada oma erakonnale toetust mõlematel valimistel korraga? Seda on ju varem ka tehtud, kuid siis taipasid paljud valijad ülesseatud lõksu ära.

Pole ju mõtet omavalitsuste valimistel rääkida riigi maksudest, näiteks tulumaksu alandamisest. Reformierakond ehk loodabki selliste loosungitega võita ka kohalikul tasandil populaarsust, seega tehes kampaaniat üksluiselt, ilma kohalike probleemideta.

Aga võib-olla polegi neil kohalikul tasandil enam kompetentsi? On vaid lootus lüüa ühe populistliku loosungiga kõikidel valimistel?! Selline käitumine sarnaneb väga teise liberaali, Keskerakonna omaga, nemad on samuti sellist populistlikku valimiskampaaniat harrastanud.

Tagajärjeks on aga valija veelgi suurem võõrandumine võimust ja valimistulemusi hakkab otsustama väike kildkond, mis võib omakorda viia selleni, et valimistest võtab osa heal juhul 25 protsenti valimisõiguslikest. Ohtlik suund meie demokraatiale.

Kaks kanget

Idee autorite argumendid on niivõrd nõrgad, et neid ei tasuks isegi arutamisele võtta. Võimalus kampaania kulusid kokku hoida ja energiat säästa on puhas ulme.

Tegelikult on just Reformierakond koos Keskerakonnaga ise olnud need kaks erakonda, kes on kulutused suureks ajanud - ja nüüd tehakse nägu, et kampaaniaraha saaks sel moel kokku hoida! Kokku oleks võinud hoida varem ja kokku tuleb hoida ka tulevikus, ainult et teisel moel.

Valimised peavad muutuma siiski sisuliseks, mitte võidu vehkimiseks suurte plakatitega, kust ei loe välja muud kui mõne reklaamikompanii välja mõeldud loosungit.

Viimastel valimistel olid suurimad vehkijad siiski juba nimetatud kaks erakonda, Isamaa ja Res Publica Liit keskendus rohkem sisule, kohtudes tänavatel valijatega silmast silma, mis oli kindlasti sisukam kui «suure» Andruse või «suure» Edgari plakatitega tõtt vahtida.

Igas maakonnas, igas vallas ning linnas on oma teemad ja oma probleemid, mis ei paistaks suure kampaania raamidest kuidagimoodi välja. Sama hästi võiks siis juba kohalikud valimised üldse ära jätta ja riigikogu valimiste tulemuste järgi jagada sama proportsiooni alusel ära ka kohalike volikogude mandaadid.

Korra on juba seesuguse reha otsa astutud - kui eelmise aasta juunis mindi Euroopa Parlamendi valimistele kinniste nimekirjadega. Mida see kaasa tõi? Ainsana selle, et valimiskorda tuleb taas muuta avatud nimekirjade kasuks.

Üks võitja

Tegelikult oli eelmistel valimistel võitjaid ainult üks, Reformierakond. Teised erakonnad kõik kaotasid, isegi Keskerakond. Oravate bränd oli sellel hetkel piisavalt tugev, et sellest kasu lõigata, kuigi kandidaadid olid teiste erakondade omadega võrreldes nõrgavõitu.

Muidugi oli see oravate kaval trikk, mis neil edukalt läbi läks. Suurimaks kaotajaks oli aga kahjuks hoopis rahvas ehk valijad. Need polnud mingid valimised. Need oli vaid erakondade brändide omavaheline jõukatsumine.

Selliseid asju ei tohiks me oma valijatele Eestis enam pakkuda. Eestlasest valijat sellisel moel rumalaks pidada on väga lühinägelik igale erakonnale.

Valimiste ühele päevale viimine ei ole asi, mida tasuks isegi kaaluda, ja praegune kord on igati demokraatiat toetav. Kulude kokkuhoiust võime aga rääkida muus võtmes - näiteks haldusreform. Teeme hoopis selle ükskord ära!

Ilmunud "Tartu Postimehes" vaata siit!

Uus hingamine Kongutas

Kohalike valimiste järel puhuvad Kongutas uued tuuled.

Loe täispikka versioooni "Elva Postipoisis" 06.02.2010 LK4 vaata siit!

Omavalitsuste ülalpidamine on rahvale kallis lõbu

Äripäevas ilmus 04.09.2009 ülevaatlik ja praegusel ajal vägagi õigustatud teemana kirjutis „Millises vallas võim kõige kulukam?" Kirjutati, et valitsemiskuludes joonistuvad välja põhjendamatult suured käärid omavalitsuste vahel ning neid ei oska selgitada ka vallajuhid ise. Tegelikult tuleks aga hoopis pöörata rohkem tähelepanu mitte niivõrd nendele kääridele, kuivõrd nende kulude sisule.

Esimene probleem üldse sellise õige statistika saamiseks, kus valla- või linnavõim ei saaks manipuleerida eelarveridadega, oleks siiski üle riigi paika pandud kord, kuidas ja kus peaks omavalitsus kajastama kõiki oma haldamis- ja valitsemiskulusid. Ka selles kirjutises ütlevad riigikontrolli esindajad, et antud näidud pole võrreldavad ja omavalitsused käsitlevad valitsemiskulusid erinevalt.

Tekib aga küsimus, miks on seda siis lubatud. Kelle tegemata töö see on? Seaduseandja on loonud tingimused, kus omavalitsustel on vabad käed mitte näitamaks oma tegelikke haldamis- ja valitsemiskulusid. Nii on aga võetud ära rahval- riigi kõrgeimal võimul - saada teada ja võrrelda nende teenistuses olevate aparaatide efektiivsust ja kulukust. Sellega on rahvas jäetud ilma olulisest informatsioonist.

Teine probleem tuleb esile aga esimesega seotult. Nimelt on paljudes seal tabelis olevate omavalitsuste haldamis- ja valitsemiskulud tunduvalt suuremad. Näiteks Tartumaal asuvas Konguta vallas olid küll 2008. aastal üldised valitsussektori teenused 2,885 mln krooni, kuid siit on osad ametnikud puudu. Need on peidetud muude antud valdkonnaga seotud kulude alla. Kongutas on omaette keskkonnanõunik, maanõunik ja sotsiaalnõunik. Kokku kulus neile 2008. aastal üle 500 000 krooni, ehk kokkuvõtvalt olid valitsussektori teenused kõvasti kallimad. Sellest tingitult muutuks ka Konguta valla asukoht sealses Äripäeva tabelis, kus Konguta nihkuks kõvasti lähemale just kallimate omavalitsuste poole.

Kolmas ja tegelikult ehk kõige olulisem selle teema juures on aga hoopis nende kulude sisu. Kõige suurem huvi peaks ju siiski olema, et kuhu see raha kulutatakse ja kas seda kulutatakse õigesse kohta.

Konguta valla näitel on seda hea ka selgitada ja näidata, sest siin on asjad ikka paigast ära küll. Täna hetkel on natuke üle 1300 elanikuga Konguta vallas palgal 9 täiskohaga ametnikku. Oma palga teenivad kuus raske tööga välja lisaks vallavanemale, abivallavanemale, vallasekretärile, finantsjuhile, raamatupidajale, sotsiaalnõunikule ka maanõunik, keskkonnanõunik ja konsultant. Kõigil on 1,0 kohta ja põhipalka 10 000 krooni ja üle. Lisaks on nad ära teeninud ka staažitasud olenevalt avaliku teenistuse staažist siis kas 5%,10% või 15% põhipalgast kuus. Lisaks puhkusetasud ja oodatud jõulupreemiad aasta lõpus.

Sellele aga on veelgi lisa. Ametnikud saavad ka isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist. Abivallavanem 4000 krooni ja finantsjuht, sekretär, maanõunik ja keskkonnanõunik 2000 krooni kuus. Eks Konguta inimene teab ise, kui palju just need ametnikud oma isikliku autoga sõidavad tööasjus ja kes neist üldse tuuakse tööle pereliikmete või mõne teise ametniku poolt. Samuti on neist kõik va üks kirjutatud ka sisse Konguta valda. Seega tööle käimine peaks olema igaühe enda kanda. Samas on vallavõim väitnud: seaduses on kirjas, et võib maksta!

Sama jutt on ka staažitasude kohta. Kongutas aga käibki kõik nii, et kui seadus ütleb et „võib" siis on see sama hea kui juba, et „peab" ja „teeme ära", seda eriti endale kasulike hüvitiste näol. Vallal on aga lisaks ka kaks bilansis olevat sõiduautot. Mõlemad on kasutada ühe perekonna käes. Uuemat roolib vallavanem ja natuke vanemat sotsiaalnõunik, kes on juhtumisi vallavanema abikaasa. Senimaani pole autodele kasutuspiiranguid ei summaliselt ega kilomeetritega paika pandud. Olgugi, et kummalgi neist oma isiklikku autot nähtud pole ja nad oma väidete kohaselt isiklikke sõite nende autodega ei tee. Viimane revisjoniakt tuvastas, et sõiduhüvitisi maksti täies mahus ka puhkuste ajal. Vallavalitsus oma vastuses revisjonikomisjonile seda aga ei arvanud ja leidis kõik korras olevat.

Vald peab ju üleval ka veel pidama volikogu. Konguta 1300 elanikuga valla volikogu esimees saab kuus üle 6000 kroonist tasu. Enamjaolt toimuvad Kongutas volikogud kord kuus ja sellest võiks järeldada, et Konguta on rikas vald. Opositsiooni tehtud ettepanekut, kus solidaarselt majandusraskuse ajal oleks volikogu liikmete hüvitist 50% võrra vähendatud, praeguse võimu toetajad volikogus aga ei toetanud. Esimese negatiivse lisaeelarvega toetati aga hoopis vallavõimu ettepanekul vähendamist erateede rekonstrueerimistoetustelt, ehk see toetus kaotati. Samuti said suurema hoobi üldmajanduslikud arendusprojektid ja kool. Hiljuti tuli riigipoolse teotuse vähenemise taustal tagasi kokku 4% tõmmata ka õpetajate palku, seda tagasiulatuvalt. Ka siin ei leidnud vallavõim, et annaks ise endalt midagi ära, et õpetajate rahakoti kallale mitte minna.

Vallamajas aga räägitakse, et raha kõikjale ei jätku ja kõiges on süüdi kurjad valitsuskoalitsiooni vedajad erakonnad. Kohe kindlasti ei ole süüdi ja ei saa kokkuhoidlikumalt majandada kohalik Rahvaliit, kes nüüd on valimisteks maskeerunud äkki „Hooliv Konguta" nimeliseks valimisliiduks ja loonud veel kunstlikult ka osadest omadest ja uutest liikmetest ka teise valimisliidu „Ettevõtlik Konguta", kes peaks siis vist opositsiooni mängima. Seda selleks, et praeguse tegeliku opositsiooni väärtust vähendada. Ju siis paja äärest ära kukkumise hirm on nii suur, et tuleb isegi vallavanemal oma nelja aasta taguseid sõnu valimisliitude aadressil süüa ja Rahvaliitu ülistav jutt vaikselt unustada.

Kõik need toimingud toimuvad ajal kui augustis 2009 vähenes üksikisiku tulumaksu laekumine võrreldes augustiga 2008 Konguta vallas 17%. Hetkel veel on vallaeelarve tasakaalus kuid kohustused lähevad ju ka järgmistesse aastatesse. Konguta vallavõimu meelest on vara veel tulevikule mõelda.

Kokkuvõtvalt peaks rahvast huvitama siiski hoopis lisaks nendele tabelitele, mida täna ei saa kahjuks võrdluses puhta kullana võtta, kulutuste tegelik sisu. Konguta vald on selle hea näide. Eelarvega seotud seadus peaks looma läbipaistva kajastamismudeli omavalitsuste haldamis- ja valitsemiskuludes. See peab olema arusaadav ka kõige lihtsamale tädi Maalile. Ära tuleb kaotada võimalus manipuleerida eelarveridadega nii, et tõde ei selgugi. Nendel valimistel on tänu Äripäevale üles kerkinud lõpuks ka lisaks muudele tähtsatele teemadel väga oluline - omavalitsuste kallidus ja selle raha kulutamise otstarbekus.

Sellega seotult ka haldusreform ja selle vajalikkus. Valikud on valijate käes!

Avaldatud: Äripäev Online 11.10.2009 vaata siit!